suhtes tundlikud moodustised retseptorid, võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa, vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu mediaator, mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda. Juhul kui postsün membraan asub koos retseptoritega innerveeritaval elundil (lihasel/näärmerakul), levib erutus sellele elundile ja järgneb elundipoolne reaktsion sõltualt selle olemusest ( lihas kontsentreerub/lõõgastub, näärme nõreeritus suureneb/väheneb). Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid: 1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt,
LAde klassifikatsioon Looduslikud ainuke esindaja on kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne
Hiljem võivad tekkida raskused keelelises- ja tunnetusprotsesside arengus. 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid – novokaiin, tetrakaiin Amiidid – lidokaiin (=ksülokaiin), buvikaiaiin 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus? LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre. Võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega. Seostuvad kudede ja verevalkudega. Läbivad HEBi ja platsentat. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega
• Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest • Mürgistus – nt. aju infarkt • Võõrutusnähud – ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. • Hiljem on sage arengu peetus 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid (novokaiin, tetrakaiin)-metabolism on kiirem. Amiidid (lidokaiin, bupivakaiin) 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus? LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre, võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega, seostuvad kudede ja verevalkudega, läbivad HEBi ja platsentat. Estrid metaboliseeruvad esteraaside toimel veres ja maksas, amiidid metaboliseeruvad ainult
Vegetatiivne NS on närvisüsteemi see osa, mis innerveerib siseelundeid ja veresooni. Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes. Paaritud ganglionid: 1) päikesepõimik; 2) ülemine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik; 3) alumine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik. Erutuse ülekanne vegetatiivses NS-is toimub sarnaselt tsereoprospinaalsega sünapsite kaudu. Ülekande aineid nimetatakse mediaadiks (v mediaator?)
juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina. - Kõige levinumad on vabad põõsasjad närvilõpmed epidermises, kus nad ulatuvad granuloos kihini. Epidermise rakkude vertikaalset nihkumist arvestades võib oletada, et ühes sellega ehituvad närvilõpmed pidevalt ümber. - Kirjeldatavaid lõpmeid on ka sidekoes, veresoontes, lihastes, kõõlustes, periostis ja mujal. - Vabad põõsasjad närvilõpmed talitlevad termo-ja mehhano-, samuti ka valuretseptorina. NAHA PEAMISED FUNKTSIOONID
annaabi.ee 
