· Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. c. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: · Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. · Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. d. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: · Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee)
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus
ilmalike võimude koostöö ketserite otsimisel ja karistamisel." Ameeriklane Shannon leiab, et inkvisitsiooni algusajaks tuleks lugeda 1231.aastat, mil Gregorius XI edikti alusel heideti kirikust välja kõik usutaganejad, Roomas aga määrati ametisse inkvisiitorid, kellel oli õigus nii ketserite süüasju uurida kui ka nende üle kohut mõista. EHK: Ei ole võimalik kindlaks määdata millal inkvisitsioon loodi. Inkvisiitoriteks olid enamasti dominiiklased, aga ka frantsisklased ja mitmed teised. Süüdi mõistmiseks oli vaja kas ülekuulatava ülestunnistust või siis kahe tunnistaja tunnistust. Piinamise küsimus ketseriprotsessidel - Ülestunnistuse saamiseks kasutasid inkvisiitorid ka väga ebainimlikke võtteid piinamist. Ohvrile näidati piinamisriistu, et hirmutada teda sellega, mis teda ees ootab, kui ta ülestunnistust ei anna. Piinakambrisse kuulusid peksu- ja venituspink, nuudid