1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255; 2. Lühike generatsiooniintervall · ajavahemik, millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva;
segamiseks ning aktiveerimiseks, sest selles püsivad spermatosoidid kauem liikumisvõimelistena) Loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma. Marjaterad tõmbavad vett sisse, nende mõõtmed suurenevad kuni 40% ja nad kõvenevad. See võtab aega 3–4 tundi VILJASTAMINE VIKERFORELLI ARENG HAUTAMINE Viljastatud mari paigutatakse hautamiseks e inkubeerimiseks haudeaparaatidesse. Need võivad olla konstruktsioonilt väga erinevad, kuid vee läbivoolu suuna järgi jagunevad nad horisontaalseteks ja vertikaalseteks. HAUDEAPARAADID Horisontaalses haudeaparaadis paikneb mari õhukese (2–3 marjatera paksuse) kihina haudekastide võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Haudekastid on paigutatud pikkadesse plast rennidesse üksteise taha ja tervest rennist voolab seega vesi läbi horisontaalselt.
Vesi aktiveerib munarakud ja spermatosoidid. Viimased liiguvad seejärel aktiivselt ja on viljastamisvõimelised ligikaudu minuti vältel. Seejärel loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma. Marjaterad tõmbavad vett sisse, nende mõõtmed suurenevad kuni 40% ja nad kõvenevad. See võtab aega 3–4 tundi. Haudeaparaadid: Viljastatud mari paigutatakse hautamiseks e inkubeerimiseks haudeaparaatidesse. Need võivad olla konstruktsioonilt väga erinevad, kuid vee läbivoolu suuna järgi jagunevad nad horisontaalseteks ja vertikaalseteks. Horisontaalses haudeaparaadis paikneb mari õhukese (2–3 marjatera paksuse) kihina haudekastide võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Vesi voolab läbi renni horisontaalselt. Vertikaalsest haudeaparaadist voolab vesi läbi kas ülalt alla või alt üles.
5 * õhu kalorimeetriline kapatsiteet (õhu soojusjuhtivus) * õhu liikumiskiirus Munakoore soojusjuhtivus - aeroobsetes tingimustes on loote peamiseks energiaallikaks rebulipiidid, mille metabolismil vabaneb vesi ja CO2, mis eralduvad munast pooride kaudu. Siseneb lisaks ka hapnik. Temperatuur munakoore pealt mõõdetud temp on peaaegu sama mis loote temperatuur muna sees. * enamik kanatõuge vajab inkubeerimiseks 37-38 kraadi (võib ka 35-40) * embrüod on tundlikumad rohkem kõrgetele temperatuuridele * liiga madala inkubeerimistemperatuuri mõju sõltub selle kasutamise ajast, pikkusest. * embrüod on rohkem tundlikud madalale temperatuurile inkubeerimisperioodi algul, lõpus vähem * optimaalseks hautamistemperatuuriks peavad paljud uurijad 37,8 kraadi. Liiga madal hautamistemperatuur hautamise 1. nädalal aeglustab loote arengut ja ohustab tema termoregulatsiooni esimesel inkubeerimisnädalal
Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania. Vikerforellikasvanduse ülesehitus Vikerforelli nõuded vee kvaliteedile: optimaalne temp. - 15-180 , taluvuse piirid 0.5-230, paljundamiseks vajalik ligikaudu 100, optimaalne hapnikusisaldus - 9-10, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. *Sobib nii allika, jõe kui merevesi. *Allikavesi talvel suhteliselt soe, suvel kasvuks külm, kogus vähene, hea inkubeerimiseks. *Jõevesi suvel soe, talvel külm, reostuse ja nakkuse oht, kogus piisav. *Merevesi hea kasvuks, kogus piiramatu, meil talvel ei sobi jää peal. Läbivoolukasvandus Kasutatakse allika- või jõevett. *Allikasvesi- stabiilne temperatuur (talvel 5-6 suvel aga 15 mis on kasvuks vajalikust temperatuurist siiski madalam) *Puuduseks on hapnikuvaesus. Vajab aereerimist ja gaasireziimi tasakaalustamist. Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus
annaabi.ee 
