järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255; 2. Lühike generatsiooniintervall · ajavahemik, millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva; · Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen.intervall; 3. Hea sööda vääringus · sööda kulu toodangu kohta; · kanal söödavääringus 2;
KARPKALA JA VIKERFORELLI kasvatamise tehnoloogia võrdlus KARPKALA VIKERFORELL SO SOOJAVEELINE JA JAHEDAVEELINE - opt. kasvutemp. üle 20o - opt. kasvutemp 17o juures, hapnikunõudlik talub hapnikuvaest toitaineterikast vett PA PALJUNDAMINE Kudemine üle 16o - loote kiire areng, Kudemine 10o juures - aeglane areng, pikk lühike inkubeerimisaeg (4 päeva) inkubeerimisaeg (üle kuu aja) Vajab hormonaalset stimulatsiooni marja Hõlpsasti lüpstav küpsemiseks Suur viljakus, peen mari - 150 000 Väike viljakus, suureteraline mari - marjatera/emaskala kaalu kg 1500 marjatera/emaskala kaalu kg Kleepuv mari – enne haudeaparaati Mari ei ole kleepuv paigutamist vajab töötlust kleepuvuse eemaldamiseks Söötmine
rasva, 1% süsivesikuid ja 11% mineraalaineid. Koorumisreziimil peaks olema 36-37 kraadi. Õhuniiskus ka 55%. CO 2 sisaldus 0,2 ja 0,4 vahel. Ventilatsioon peab olema suurem koorumise ajal (75%). Koorumisaken aeg, mis kulub esimesest viimasena koorunud tibuni.Kui 24h 6 jooksul, siis on see väga hea. Alates 36 tunnis on halb. Kiirekasvulisel kanatõul on väiksem inkubeerimisaeg, kui aeglasel. Miks munad on halvalõhnalised? Trimetüülamiin (TMA) kuhjub rebus. Bakterid konverteerivad peensooles koliini TMA-ks. Maks konverdib TMA mittelõhnavaks ühendiks. Probleem tekib, kui söödaga antakse TMA-d või TMA prekursoreid (koliini, sinapiini). Kanad, kellel on defektne FMO3 geen ei tooda piisavalt ensüümi, et oksüdeerida TMA mittelõhnavaks komponendiks. TMA kuhjub rebus, mistõttu tekib kalahaisuga muna. Pruunidel munejatel esineb see. Munad on ka kalamaitselised
MARJA INKUBEERIMINE Marja optimaalseks inkubeerimistemperatuuriks on 18–20 °C. Karpkala marja hautamisel ei tohiks temperatuur langeda alla 10 °C ja tõusta üle 26 °C. (Optimaalsest kõrgemal temperatuuril on embrüonaalne areng küll kiirem, kuid temperatuuri tõustes väheneb hapniku lahustuvus vees, tekkinud mullikesed kinnituvad marja külge ja muudavad selle kergeks ning mari võib pudelist välja voolata). Optimaalsest madalamal temperatuuril on marja inkubeerimisaeg pikk ja seenhaiguse (saprolegnioosi) kahjustuse võimalus suurem. Optimaalsel temperatuuril kooruvad vastsed 3,5 kuni 5 päeva pärast KOORUMINE Karpkalavastsed kooruvad, purustades marjakesta sabalöökidega. Vastkoorunu on umbes 5 mm pikkune. Spontaanne koorumine on ajaliselt ebaühtlane. Seepärast kasutatakse koorutamist, st Karpkala embrüonaalne areng koorumise stimuleerimist kas a – viljastatud marjatera;
q. Maim (alates soomuskatte tekkimisest) r. Samasuvine (ühe suve vanuseks kasvanud kala 8. Karpkala ja vikerforelli kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. a. Paljundamine: Karpkala kudemine üle 20 kraadise vee juures, loote kiire areng, lühike inkubeerimiseaeg (4päeva), vajab hormonaalset stimulatsiooni, suur viljakus, peen mari, kleepuv mari. Vikerforell kudemine 10 kraadise vee juures, aeglane loote areng, pikk inkubeerimisaeg (üle kuu aja), mari hõlpsalt lüpstav, väike viljakus, suureteraline mari, mari ei ole kleepuv. b. Söötmine: Karpkala taimse valgu osatähtsus suur, söödetakse teraviljaga, kasutab tiigi looduslikku söödabaasi, söödakoefitsent 3-4. Vikerforell loomse valgu vajadus suur, vajalik punase pigmendi lisamine, sööda energiasisaldus kõrge, söödetakse ainult kuivsöödaga, loodusest lisa ei saa, söödakoefitsent ligikaudu 1.
annaabi.ee 
