Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"inkubeerima" - 5 õppematerjali

Molekulaar- ja rakubioloogia
50
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia

 Võtsin -80 C 5 juurest 10 min jääle sulama komptentsed rakud  Võtsin 20 µl rakke ja lisasin ligatsioonisegule ja inkubeerisin 30 min jääl  Teostasin Heat shocki: inkubeerisin 90 sek väitel 42 C 5 juures transfoneeritud segu, kohe tõstsin 2 minutiks jääle (membraaniaugu sulegemiseks)  Lisasin segule 500 µl vedelsöödet ja panin inkubeerima 30 min-ks inkubeerima 37 C 5 juures (et rakud jaguksid)  Tsentrifugeerisime bakterid põhja 3000 rpm 2 min ja rakupeal olev sööde valasin kraanikaussi Meie huvipakuvad bakterid nüüd sisaldavad ampitsiliiniresistentsus geeni ja ei sisalda glaktosidaasi – see on meie selektsiooni põhimõtte. Nüüd tuleb neid paljundama ja selekteerida. Selleks paneme neid kasvama sööde peale. Valmistasime söödet, kuhu panime ampitsiliini (antibiootikumi toimel surevad

Bioloogia → Molekulaar- ja rakubioloogia...
78 allalaadimist
Linnukasvatus
10
docx

Linnukasvatus

* ümbritsevast temperatuurist * munakoore paksusest * munade säilitamise ajast Munavalge pH muutub: munemisjärgselt 7,6 kuni 9 (paari päevaga). Munavalge pH tõus on vajalik: 3 * embrüo arengut reguleerivad ensüümid on pH tundlikud; * alkaalne pH kaitseb embrüot patogeense mikrofloora eest. Enamus pH tõusust toimub esimese 3-4 munade säilitamise päeval. Väga värskelt inkubeerima pandud munadest tuleb vähem tibusid. Munavalge pH tõus, selle veeldumine parandab loote gaasivahetust ja toitainete transporti embrüosse. Noorte kanade munavalge on hästi tihe, tihedam kui hilisemas munemisperioodis olevatel kanadel.Mida vanem kari, seda kõrgem pH munavalges munemispäeval ja munavalge kõrgus on madalam (mm). Muna pH stabiliseerub 9,2 juures 4-5 säilitamispäevaks. Pikemal säilitamisel pH rohkem ei muutu. Munarebu Munemisajal on pH 6-6,3

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
KALADE PALJUNDAMINE
144
pdf

KALADE PALJUNDAMINE

hakkab paisuma, lisatakse lahust vähehaaval, pidevalt kergelt segades. Marja töötlemise aeg esimeses lahuses on 20–25 minutit, siis jäetakse mari umbes tunniks seisma, seda aeg-ajalt käega segades. Seejärel lisatakse teine, tanniinilahus (15 g tanniini 10 liitris vees) ja hoitakse selles käega segades 10 sekundit (asendada karbamiidi ühe liitritäispiimaga). MARJA INKUBEERIMINE Marja inkubeerimiseks kasutatakse 6–8liitriseid Weissi pudeleid. Et inkubeerima pandud viljastatud marja maht suureneb marjaterade paisumise tõttu 4–5 korda, võib ühte pudelisse paigutada 250 000 kuni 320 000 marjatera (350–400 g paisumata marja). Mari peab aparaadis nõrgalt liikuma, soovitav on veevahetus 1,5–2,5 l/min. Viljastatud marja areng ja inkubeerimise kestus sõltuvad temperatuurist. KARPKALA MARJA INKUBEERUMISE KESTUSE SÕLTUVUS VEE TEMPERATUURIST MARJA INKUBEERIMINE Marja optimaalseks inkubeerimistemperatuuriks on 18–20 °C.

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
12 allalaadimist
Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
34
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum

Valge bakterikoloonia 200 µl Lahus E1 Hoiab rakke elus. 200 µl Lahus E2 Muudab lahuse aluseliseks 200 µl Lahus E3 Normaliseerib pH 420 µl Isopropanool Sadestab 200 µl Etanool Peseme soolad välja Töö käik:  Paneme valged kolooniad vedelsöötmesse kasvama. Inkubeerima 37 kraadi juures 16h.  Tsentrifuugin bakterid põhja  Eemaldan tuubist supernatandi.  Re-suspendeerin bakterisademe E1 lahuses.  Lisan E2 lahuse ja loksutan tuubi  Inkubeerime 2 minutit, kuni lahus muutub selgemaks.  Pipeteerime peale E3 lahuse ja raputame segu.  Tsentrifuugin 5 minutit  Tõstan supernatandi uude tuubi ja lisan sinne isopropanooli.

Bioloogia → Molekulaar- ja rakubioloogia...
104 allalaadimist
Bakterid
86
pdf

Bakterid

Liike on ka palju. Vaatamata sellele on infektsioone põhjustavad ainult vähesed liigid, nende patogeenide seas on prototüüpne endogeenne anaeroob Bacteroides fragilis. B. fragilis on suuruselt ja kujult pleomorfne, sarnaneb Grami preparaadis segapopulatsioonile. Prevotella liigid on väga väiksed, Fusobacteriumid pikenenud. Üldised värvuvad G- anaeroobid Grami järgi halvasti. Bacteroides kasvab söötmel hästi, teised on aga nõudlikud, kultuuri peab tihti inkubeerima kauem kui 3 päeva. Anaeroobseid G- kokke isoleeritakse kliinilisest materjalist harva, esinevad kontaminantidena. Kui leitakse, siis Veillonellat. Bacteroidese sein on tüüpiline G-, mida ümbritseb polüsahhariidkihn. Rakuseina peamine komponent on LPS, Bacteroidese glükolipiidil on võrdlemisi väike endotoksiiniline aktiivsus, Fusobacteriumil, aeroobsetel G- pulkadel tugevam. Miks? Sest lipiid A on fosfaatimata, rasvhappeid on aminosahhariididega vähem seotud (pürogeenne mõju väheneb)

Bioloogia → Bioloogia
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun