4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise valemi abil: V = (4/3)* r* 3 = ( /6) D3 , kus D on sfääri diameeter. 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Keha mõõtmise tulemused
12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel
Avarii tekkimise oht on viidud võimalukult väikeseks juba II põlvkonna reaktoritega (tänapäeval kasutuses uusimad on III ja projekteerimisel on juba IV põlvkonna reaktorid), aga ajalugu on siiski näidanud 50 kasutusaasta juures suurt katastroofi Tsernobõli ja väiksemat intsidenti Three Mile Islandi näol. Enamus tuumaavariisid on olnud ahelreaktsiooni tulemused, mitte otsese projekteerimise veast tulenevalt. Ahelreaktsiooni võib käivitada inimviga lõpetades vähehooldatud ja defektsete süsteemidega. Lähtuvalt sellest, ei ole tänapäevalgi täielikku kindlust tuumakatastroofi eest, kuigi avarii tõkestamiseks on kasutusel mitmekordsed turvasüsteemid. Teine kasutus- ja arendusvaldkond on sõjanduses keemiliste relvadena, mis andis ka suure tõuke tuumaenergia arendamisele II maailmasõja ajal ja tänu millele on tuumaenergeetiline tehnoloogia jõudnud tänapäevasele tasemele. Kuigi ülemaailmne
Kuulsamad tuumakatastroofid Kõike kuulsamad tuumakatastroofid olid: Tsernoboli katastroof, SL-1 katastroof, Three Mile saare katastroof, Windscale tulekahju ja Mayak katastroof. Õnnetuse kategooriad 1. Kriitiline õnnetus- kogemata tekkinud ahelreaktsiooni mille tulemusel tekib õnnetus. 2. Decay Heat- reaktorite jahutamisel tekib viga ja reaktorid kuumenevad üle tekitades kahju. 3. Transport- radioaktiivse aine transportimisel tekkinud kahju. 4. Varustuse õnnetus 5. Inimviga 6. Kadunud kütus- radioaktiivse kütuse kadumine Statistika Maailmas on 438 tuumareaktorit(2000) ja need annavad u. 16% maailmas toodetavast energiast 83% sellest on omakorda toodetud lääneriikides. 2000. aasta lõpuks tootsid kõik tuumajaamad kokku 2447.56 terawatt tundi elektrit. Arvestatakse et tuumajaamade toodetav energia kasvab aastas 0.9% ja aastaks 2010 on kogu toodetav energia 2334 terawatt tundi. Kokkuvõteks
Graafik: Graafik nr.1(Reaktsiooniks kulunud aeg) 16. Analüüsisin laboratoorse töö tulemusi lähtuvalt katse eesmärgist, hüpoteesist, muutujatest ja veast (minimaalselt pool lehekülge, igas mõttes sisalduv peamine sõna peab olema Boldis) 17. Kirjutasin hinnangu tehtud tööle lähtudes katses ette tulnud inimvigadest ja meetodis vigadest. Leidsin minimaalselt 2 mõtet mõlemasse (inimviga ja meetodi ebatäpsus jne) kategooriasse. Kontrollitavad muutujad: ° Vesinikkloriidhappe lahuse temperatuur t=20 °C, kontrollitud termomeetriga täpsusega ±0.05°C ° Vesinikkloriidhappe 0.5M, 1.0M ja 1.5M lahuse ruumala V=X.00 cm3 iga alamkaste jaoks (võetakse väikeses ülehulgas, et tagada kriidi ära reageerimine), mida lisatakse igale kriidikogusele ° Kriiditükkide mass iga alamkatse korral m=1.50g±0.005g, kokku 3*1.50g= 4.50g
18 18,5 19,1 9,3 2088,0 21,6 9 Tabel 3. Järeldus Kergbetooni tiheduse tabeli väärtus: 500-1800 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 738,0 kg/m3, mis on tabeli väärtuste piirides. Tulemuse ebatäpsust võib põhjustada niiskus, materjali vanus ning inimviga mõõtmisel. Kergkeraamika tiheduse tabeli väärtus: 700-1400 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 706,6 kg/m3, mis on väga lähedal tabeli miinimum väärtusele. Sellist tulemust võib põhjustada niiskus, keskmisest suurem poorsus ning mõõtmisviga. Graniiti tiheduse tabeli väärtus: 2500 - 2800 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 2640 kg/m3. Lisaks, saab kontrollida tulemuse täpsust Tabel 2.
Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul
põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul
annaabi.ee 
