* Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad.
(tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. paradigma Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted: monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb
(tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. paradigma Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted: monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb
(tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. paradigma Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted: monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb
ümbrus ... Polüseemia seletused homonüümia (eritähenduslikkuse) kaudu: pearõhk on homonüümia ja polüseemia eristamisel. Polüseem sama alekseem millel on erinev tähendus Tähendus kognitiivses keeleteaduses: tähendus on mõistestus, mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks; semantilist struktuuri kirjeldatakse suhtes kognitiivsete e tunnetusvaldkondadega; inimtunnetusest sõltumatuid kategooriad keeles ei ole; kategoriseerimise aluseks on prototüüp ja skeem; erinevalt konstrueeritud (nt eri perspektiiv, eri täpsuse aste jne) keeleväljendid, mis viitavad samale tegeliku maailma entiteedile, ei ole sünonüümsed. Polüseemia seletus kognitiivses semantikas Polüseemilise sõna tähendused moodustavad võrgustiku. Erinevad seosed ja neid seoseid võrgustikus vaadtatakse sarnasuste ja seoste kaudu)
keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni Rene Descartes (1596-1650) oli nö mehhanika kuldaja peamisi esindajaid. Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida. Santorio Santorio (1561-1636) Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne (Tegi koostööd Galileiga)
arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni. Uuele ajastule oli nimelt iseloomulik soov kontrollida looduses toimuvat, allutada loodus inimesele ning selline lähenemine eeldas muidugi, et reaalsust oli vaja adekvaatselt mõista. Nii mõnedki tolle aja filosoofid pidasid vajalikuks omada arvamust ka meditsiini ja tervishoiu küsimustes. Francis Bacon (1561-1626), pidas nt oluliseks rõhutada arstiteaduse juures kolme asja: · tervise säilitamist;
annaabi.ee 
