Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii võimekas, et suutis vaidlustes võita oma õpetajat. Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Üldmõisted, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nominalismi järgi asjadest sõltumatult. Mõisted isegi ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Asjad on mõistete alused. Nominalismi vastandiks oli realism. Vaid 22-aastasena rajas ta Melun'i oma kooli, mille peagi tõi Pariisile lähemale. Ta oli
olemasolu inimesel. See aga ei välista, et ei võiks leiduda teistsuguseid mõistuslikke olendeid, kelle mõistuspära teostumine ei ole seotud meelelisusega. Siin on viide kristlikule arusaamale jumalast kui puhtalt mõistuslikust olendist, kes loob maailma eimillestki, niisiis täiesti spontaanselt. Vt. “Prolegomena …” § 8, märkus III. Mateeria ja vormi eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Et lähemalt määratleda mõtlemise ja meelelisuse vahekorda inimtunnetuses toetub Kant Aristotelese poolt filosoofiasse toodud vormi ja mateeria/sisu eristusele. Vorm aristootellikus tähenduses on ükskõik millise oleva püsiv ja vermiv aspekt – see annab muutlikule sisule kuju. Vormi täidavad vahelduvad sisud, see ise aga jääb neist muutlikest sisudest afitseerimatuks ja muutumatuks. Vorm on üldine ja ajatu. Ajatul oli varasemas euroopalikus mõttetraditsioonis olnud ajalisega võrreldes vaieldamatu kõrgem väärtus, samuti nagu ka vormival vormituga
kastreerimisega. Héloïse'ist sai Abélardi pealekäimisel nunn ja temast endast benediktiini munk, nende poeg Astralabius saadeti üleskasvatamiseks Abélardi õe juurde. Armunud suhtlesid elulõpuni vaid kirjavahetuse teel. Tema eluloo tähtsamateks allikateks olidki kirjavahetus Héloïse'ga ja tema autobiograafiline kiri Historia calamitatum. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised; reaalselt on olemas ainult üksikud, konkreetsed asjad. Üldisus on omane ainult sõnadele.
- tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. TERMINID: Kognitiivne semantika Lakoff mõistemetafoori teooria Kognitiivne keeleteadus • Suur hulk metodoloogiliselt erinevaid suundi, mida ühendab püüd leida keelelistele nähtustele põhjusi inimtunnetuses. • Kaks olulisemat suunda: – kognitiivne semantika, sh metafooriteooria (metafoori olemuse selgitamine) – kognitiivne grammatika (grammatika käsitlus) Kognitiivse lingvistika printsiipe • Keelt ja keelevõimet ei eristata teistest kognitiivsetest võimetest eriliseks „mooduliks” (nagu seda teeb Chomsky ja generativism). Keele konkreetseid struktuure peetakse inimese kognitiivsete võimete osaks. • Keele allsüsteeme (nt
konkreetsed ning erilised seaduspärasused, mis toimivad antud objektis ning mille tunnetamine on konkreetse teaduse eesmärk (so teaduse aine). NB!Seejuures teaduse objekt ei võrdu teaduse aine! Aine sisaldab endas uurimise objekti. Materialistlikult lähtealuselt on objektiivne maailm tervikuna teaduse objektiks, kusjuures teadus ise on ühtne oma objektiga, leides - objekti ja subjekti ühtsuse tõttu inimtunnetuses (inimene kui tunnetuse subjekt on samas ka objektiivse maailma substants ehk osa). 13 Objekti alusel jaotatakse teadused kahte suurde rühma: 1) reaalteadused (loodus-, tehnilised, matemaatilised); 2) humanitaarteadused (sotsiaalsed ning filosoofilised; veel ka: nn hingeteadused). Teooria (kr theorja: vaatlus, uurimine) on teadusliku teadmise kõrgeim vorm; teaduslikke
annaabi.ee 
