pappkarpidest kuni diivanipatjadeni välja. Sellepärast peabki kuts saama vajalikke rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. Kindlasti ei sobi talle suure koera või enda taldrikust peeneks tehtud toit. Näiteks minu kutsika Muffiga on küll nii, et tema tahab õudsalt kõike maitsta. Aga siiski ma piirdun talle kutsikatoidu andmisega. Kui kutsikas on saanud täisealiseks ja hooldaja ei taha käia temaga näitustel ega võistlustel, võiks harjutada talle ükskord päevas inimtoitu andma. Siis saab koer erinevaid maitseid tunda ja ei näksi kõike mis maas leidub. Aga kindlasti ei tohiks anda talle liialt soolaseid, magusaid või isegi vürtsiseid toite. Kui koer on saanud 2 kuuseks on soovitatav minna arsti juurde üldkontrolli ja teha ära üks vaktsiin. See on koerakatku jms. vastu. Siis kui koer on 3 kuune tuleks minna temaga uuesti süstima,aga seekord juba marutõve vastu. 4 kuuselt võiks käia viimast korda arsti juures süstimas teda juhuslike
Tiinus 11 kestab vaid 3 nädalat - pojad ise suguküpsed juba 2-kuuselt. Eluiga kuni 3 aastat. Vaenlasteks on rebane, kärplased, kakud. KODUHIIR (Mus musculus) - hall, kollaka varjundiga. Ära tuntav nn.hiirehaisu järgi - muskusnäärmed. Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule. Toitumine on peamiselt taimne (vee- ja kaldataimed), talveks varub
Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 13. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja keeluaegade jälgimine; keelatud ainete mitte kasutamine (sh ka ravimid, mis pole mõeldud antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult siis, kui selleks on vajadus (varem nt anti profülaktika mõttes antibiotse, a need jõuavad kõik inimtoitu) 14. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus,
21 rakumembraanidel. Häid katsetulemusi on saadud vitamiini E ja seleeni kombineeritud kasutamisel nii ohratoksikoosi kui aflatoksikoosi profülaktikas ja in vitro katsetes on E vitamiin efektne olnud ka T-2 toksiini neutraliseerimisel (Sural ja Dvorska, 2011). 8. KOKKUVÕTE Mükotoksiinid seente elutegevuse tulemusel produtseeritud looduslikud toksiinid, mis saastades loomasööta ning inimtoitu põhjustavad suurt majanduslikku kahju taime- ja loomakasvatusettevõtetele ning terviseprobleeme inimestele. Problemaatilised ning levinuimad mükotoksiinid on aflatoksiin B1, ohratoksiin A, fumonisiinid B1 ja B2, deoksünivalenool, T-2 toksiin, zearalenoon ning patuliin. Piimahügieeni seisukohalt peetakse riskiteguriks söödaga veiste organismi jõudnud aflatoksiine, mille metaboliit aflatoksiin M1 jõuab piima 1-3% ulatuses ning
müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Inimtaluvad looduslikud taimeliigid on linnas väga levinud (nt. suur teeleht, maamõõl). Haritud maadel, lillepeenardel ja pinnaseteedel leidub alati umbrohtusid. Jäätmaadele on lisaks meie vanadele umbrohtudele iseloomulikud tulnuktaimed - sageli võõramaiseid umbrohtusid, millest osa koduneb ja levib tulevikus ka linnadest välja. Kuna linnas on väga palju hästiseeduvat inimtoitu, on väga levinud toiduparasiidid: putukatest prussakad, vaaraosipelgad, närilistest koduhiir ja rändrott. Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid. - ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks.
annaabi.ee 
