Neid arvamusi nimetatakse humanistlikeks teooriateks. Humanistliku geograafia seisukoht oli, et ruumiteaduse alusel inimkäitumise raudkindlate tõdede otsimine jätab inimloomuse tähendust määravad ning edasiviivad väärtused: loovuse ja omadused, arvestamata. Raudkindlate tõdede otsimise asemel toetasid need kriitikud lähenemist, mis uurinuks aspekte, mis on kõige silmatorkavamalt "inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused. Taoline lähenemine on annab inimteadvusele, inimteadlikkusele, inimfaktorile ja loovusele keskse ja aktiivse rolli. Inimfaktorile ja vabadusele rõhu asetamine on taoliste uurimismeetodite võtmeteguriks. Humanistilikke võtteid on uurimistöö läbiviimisel informatsiooni kogumiseks rakendatud Ley töödes (1974, 1977). Tema töö eesmärgiks oli tavaliselt märkamata jäänud tähenduslikkuste abil Philadelphia jõukude tegutsemisviisidele seletusi leida. Ta märkis, et tähenduslikkuse
jagavad. Organisastioonikultuur tugineb G.Meadi sümboolse interaktsiooni teooriale, mille kohaselt indiviidi ei saa keskkonnast lahutada ning ta on üheaegselt nii mõjutaja kui ka mõjutatav. Viidatuim kultuuri def. on Taylori: kultuur kui terviklik nähtus hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi, traditsioone ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ük liikmena. Erinevad uurijad on ühel meelel, et: 1)kultuur avaldab inimteadvusele mõju 2)kultuuril on väga palju avaldumisvorme. Postmodernism ja organisatsioonikäsitlus: Postindustriaalse majandus-ja sotsiaalelu tunnused: 1)Töö tähenduse teisenemine. Varem samastati tööd pigem füüsilise tööga ja töösoorituseks peeti reaalselt kombitavaid objekte. 2)Infotehnoloogia kõikehõlmav mõju. 3)Töökäitumise uued vormid. Töökäitumise suurem variatiivsus. Nt ei pea töö tegemiseks ühte kindlasse geograafilisse punkti minema kindlaks kellaajaks.
paranemise kulgu määratleda. On üsna levinud kui küsida, miks inimene tantsib, et tuuakse esile aastatuhandete vältel välja kujunenud protsesside ja eneseväljenduse vajadust, aga otsest põhjust ei osatagi defineerida. Keha ja vaimu kooskõlastamine kõlab nagu omaette pseudoteadus, kuid väärib süvendatud mõtlemist, kuna endiselt on üsna vähe adekvaatset infot selle kohta, mis evolutsiooniprotsessid on välja arendanud inimteadvusele omased võimed? 18 3. VIGASTATUD TANTSIJA Vigastatud tantsija on tantsukunstiga tegelev inimene, kellel on juhtunud füüsiline trauma, mis segab või takistab harjumuspärast kehakasutust, seega tantsimist, liikumise sooritamist. Vigastusi saab käsitleda mitmeti. Tänapäeval liigitatakse eraldi kudedele tekkivaid
mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku
Kriitikat: McGinn ei ole näidanud, et me ei saa põhimõtteliselt avastada ajuomadust, mis seletaks teadvust. Ajuprotsess ei käsitleta isoleeritult, vaid võrreldakse alatasa ajufakte ja teadvusfakte. Vähemalt teadvuse neuraalseid korrelaate saab sel teel kindlaks teha. Teadvuse saladus. McGinn: teadvuse saladus jääb suletuks iga mõistuse jaoks, mille mõisted on moodustatud eelnimetatud kolmel teel (introspektsioon, vaatlus ja järeldus) ning kelle teadvus sarnaneb inimteadvusele. Aga võib leiduda olendeid, kelle mõisted on moodustatud teisel viisil ja kelle tunnetusele see omadus on avatud. Objektiivselt ei pruugi teadvus olla midagi väga keerulist, kuid keeruline ja salapärane on see aga just meie mõistuse tüübile. McGinn: Inimmõistus töötab CALM (“Combinatorial Atomism with Law-like Mappings”) põhimõttel - mõistame neid struktuure, mis alluvad CALM põhimõttele, st mis koosnevad elementidest, mida vastavalt seadustele saab tervikuks kokku liita.
annaabi.ee 
