aktiivseks. Ta suri 17. septembril 1994. aastal Londonis. Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel
20.sajandi üldrelatiivusteooria tegi võimalikuks uut laadi objektide ennustamise, näiteks nagu mustade aukude olemasolu. Eriti edukaks teaduslike seletuste tüübiks on reduktsionistlikud seletused, mis kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada, lähtudes selle osadest ning nende vastasmõju reguleerivatest seadustest. 3. TEADMISPRETENSIOONIDE KAITSMINE Kuna inimteadmisi ähvardab alati eksimine, siis teadus rõhub sellele, et tema pakub teadmise eriti usaldatavat vormi. Eksitused võivad tuleneda vigadest, ebausust, soovmõtlemisest, eel- arvamustest, pettusest jne. Teadus on aga edukas igasuguste eksituste avastamisel ja kõrvaldamisel, kuid see ei ole just sajaprotsendiliselt edukas. Kuna väga lihtne on liigselt üldistada või eelarvamuste ohvriks langeda, siis on sobivaid üldistatud kirjeldusi mingi
Mõned on seda kombineerinud usuga Jumalasse, teised on siit leidnud viisi olla järjekindel kõlbeline idealist, uskumata Jumalasse. [2] Kokkuvõte Antud referaadi eesmärgiks oli tutvustada Fichte ideid, vaateid ja põgusalt ka elulugu. Johann Gottlieb Fichte oli saksa filosoof, kelle põhiliseks eeskujuks oli Immanuel Kant, kellega oli tal palju ühiseid filosoofilisi vaateid ning paljud Fichte vaated on oma algmõtte just Kantilt saanud. Fichte ei uskunud inimteadmisi pärinevat empiirilisest tegelikkusest ning õpetas vastupidist, nimelt et empiiriline maailm on tunnetava vaimu looming. Fichte oli üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid. Ta aitas kindlasti kaasa erinevate maailmavaadete arendamisele. Kasutatud kirjandus 1. Teodor Künnapas ,,Suured mõtlejad" Kirjastus ,,Olion" Tallinn 1992 lk 182-184 (28.01.2012) 2. Bryan Magee ,,Filosoofia lugu" Tõlkinud Lauri Vahtre, Kirjastus ,,Varrak", Tallinn 2000 lk 154-155 (28.01.2012) 3
Ta suri 17. september 1994 London East Croydonis 5 Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena
· info tekib omavahel seostatud andmete põhjal; seda saab mingil eesmärgil kasutada, · teadmine sisaldab ka seoseid andmete vahel, mis on vajalikud otsuse tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda. · teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. 22. Teadmise liigitusi (vähemalt kaks). Kogemuslikud teadmised(ekspertteadmised). Inimteadmisi võib klassifitseerida: tehnilisteks (kehtivad "kindlasti" - neid saab esitada näiteks valemite või algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest.
Francis Bacon (15611626) oli inglise filosoof, keda sageli on peetud üheks uusaja filosoofia teerajajaks. Tema panuse üle teaduses ja Filosoofia, mis Baconi arusaama järgi näib hõlmavat peaaegu kõiki filosoofias on siiski põhjust olnud vaielda ning 20. sajandil on teda inimteadmisi, peab andma praktilisi tulemusi; filosoofia tõesuse üle hakatud vähem hindama kui varem. Juhitakse tähelepanu järgmistele asjaoludele1: 2 Sellega nõustus ka Bacon ise, kirjutades, et "ma olen ju vaid pasunamees ning
annaabi.ee 
