ületootmine ei vähenda näljahäda Aafrikas, kuna vaesed riigid ei saa endale lubada rikastest riikidest toidu ostmist. Aafrika riikides on palju viljakat põllumaad, seega on lahenduseks sealse põllumajanduse arendamine. Selle asemel, et näiteks suurtel aladel eurooplastele lõikelilli kasvatada, saaks Aafrikas kasutada põllumaad inimeste toitmiseks. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid on täna nii rikkad, et võivad toitu ära visata. Kui need
PUHAS JOOGIVESI AGA MEIL ON JU VETT!? · Planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, sellest 97,5% merevesi. · Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. · Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. http://goo.gl/GQ0G9g EESTI JOOGIVESI · Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. · Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. · Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima. · Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"
Teele pole lisatud kunstlikke lõhna, ega värvaineid Tee on naturaalne ja ei sisalda liigselt kofeiini Tee joomist ei tohi siiski vee joomisega asendada, sest tee sisaldab naturaalseid aineid, mis on liigsel tarbimisel tervisele kahjulikud. Seega on tee joomine võrdne vee joomisega vaid teatud tingimustel. Soovitatav on juua mõlemat õigetes kogustes! Huvitavaid (ja kurbi) fakte Vesi on enim tarvitatav jook maailmas, teisel kohal tee! Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. Maailmas sureb veepuudusesse 5000 inimest päevas. Kui praegu puudub ÜRO hinnangul umbes 1.1 miljardil inimesel joogiveele ligipääs, siis 2025. aastaks puudub ligipääs umbes kahel kolmandikul maailma elanikkonnast. Lõpetuseks: Harjuta oma organismi jooma vähemalt 1,5 liitrit vett päevas! Kui Sulle vee maitse ei meeldi, lisa veidi sidrunit, jõhvikaid, laimi, kuid hoidu lisamast suhkrut, siirupit või moosi.
Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett. 97,5 protsenti maailma veest on soolane ja 2,5 protsenti mage. Sellest vaid üks protsent on kõlblik inimtarbimiseks. Arenenud maailmas kulub inimese kohta 220 ning arengumaades kolm liitrit vett ööpäevas. Iga kaheksandal maailma elanikul puudub juurdepääs ohutule veetagavarale, mistõttu iga päev sureb umbkaudu 4500 last. Kõige rohkem vett maailmas kulub põllumajanduses, seejärel tööstuses ja koduses majapidamises. Vee saastumist soodustavad nafta, väetiste ning tõrjevahendite kasutamine [4]. Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana. Viis
Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese. 3. TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid: Söögiriistad, Nõud (sh ühekordsed nõud) Töötlemisseadmed, Vahetud säilitamisanumad, Lõikelauad jne. 4. TKM liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad materjalid ja esemed välja arvatud ühis- või eraveevärgi püsiosad. TKM ei liigitata materjale/esemeid, mida tarnitakse antiikesemetena; samuti katte- või pindmaterjale, mida võib koos toiduga süüa (nt söödavad juustukoorikud). 5. TKM võib olla valmistatud: Plastist (nt plastkarbid, joogitopsid) Klaasist (nt pudelid) Keraamikast (nt kruusid, ahjupotid)
annaabi.ee 
