läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta. Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha. Must-toonekurg on põlislooduse liik. Tema pesa pildistamine nõuab lisaks eriti hoolikale ja ettevaatlikule ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba. Kui kogemata peaksime sattuma inimpelglike lindude pesa juurde, siis on alustuseks kõige targem sealt pilti tegemata ettevaatlikult taanduda. Kui nad ise aga satuvad meile ette pesast kaugel nagu näiteks juuresoleval pildil tulid nad paisjärvele toitu otsima, siis on häirimismuresid vähem ja lubasid pole enam vaja. Metskitsest saab hea võtte 1217 meetri pealtVärvid looduses võivad muutuda sekundi murdosa jooksul. Ilmekaks näiteks on isane kiirgliblikas, kelle tiibade värv sõltub valguse langemise nurgast
liikide kaitse; 2.Loodusliku linnustiku kaitse; 3.Looduslik elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse (2). Kaitsekorralduskava koostamise esimestel koosolekutel lepiti kokku Karula rahvuspargi visioon: 1.Karula rahvuspark on osa Eesti ja Euroopa kaitsealade võrgustikust; 2.Kaitsealade võrgustikus on Karula rahvuspark Kagu-Eesti suurim intensiivsest majandustegevusest mõjustamata loodusmassiiv, mis täidab keskkonna kompensatsiooniala, inimpelglike liikide säilimisala ning Lõuna-Eesti pärandmaastike, mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved
ja avakoosluste taimedega, b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed
19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: · Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas
19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas
tuvastamist ja ettepanekute tegemist nende leevendamiseks; 3. Ajakava koostamine; 4. Tegevuste kavandamine; 14 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 5. Tegevuste elluviimine; 6. Seire. Väljundiks on rekreatsioonivõimaluste kogum igas tsoonis ja soovitused kaitse korraldamiseks. Tundlikud ja inimpelglike liikidega alad tuleb jätta rekreatsioonist puutumatuks, vastupidavamaid alasid on võimalik rekreatsiooni eesmärgil intensiivsemalt kasutada. Mudeli tugevused: Mudeli nõrkused: Enne külastuskorralduslike otsuste Protsess on praktiline ning sunnib tegemist peavad pakutavad
annaabi.ee 
