Inimene oli nõrgem kui paljud loomad, tal polnud tööriistu. Omaliigilist oli lihtsam kinni püüda kui suuremat metslooma Neandertaallased Hõimu traditsioonid ja tavad Kariibide hõim Cristopher Columbus nimetas Canibaks, millest tulebki sõna kannibal Rituaalne kannibalism, üksnes vaenlaste vastu Asteegid Inimohverdamine Eliit praktiseeris kannibalismi Aafrika Aafrikas on palju kannibalistlike hõime Inimorganite söömisel usutakse olevat maagiline ravitoime Isegi tänapäeval müüakse nn mustal turul inimorganeid rituaalide läbiviimiseks Korowaide hõim Paapuas Rituaalne kannibalism tänapäevalgi Korowaid tapavad ja söövad ära nõiduses süüdistatavad hõimuliikmed Võimalik turistide meelitamise trikk Kannibalismi juhtumid lähiajaloost Urugai Air Force Flight 571 Põhja-Korea pagulased 1995-1997 November 14, 2009, Venemaa
Almanahi „Nedra” tarbeks kirjutas ta kolm jutustust: „Diaboliaad”, „Saatuslikud munad” ning „Koera süda”, kus on tema kirjutamise iseloomulikke jooni hästi näha. Tema kõige kuulsamaks teoseks peetakse romaani „Meister ja Margarita”. Tema üks teostest on „Koera süda”, mille tegevus toimub 1924 ja 1925 aasta suvel Moskvas. Teose peategelased on professori, kirurgi ja eksperimentaatorina töötav Preobraženski, kodutu koer šarik, kelle nimeks saab peale inimorganite siirdamist šarikov ja dr. Bormental, kes aitas koerale aju operatsiooni teha. Professor Preobraženski avastas mooduse, kuidas inimesi nooremaks muuta, sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on patsientide vastuvõtt, kuid tema korterisse pannakse elama ka teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse rahule. Preobraženski toob õuest
Aru saades, et ta on ellu äratanud Tsugunkin, ta otsustab uueks operatsiooniks, et muuta kõik tagasi. Sarik / Sarikov kodutu koer, kes elab Moskvas. Oma nime ta saab teose alguses, kuid väliselt see talle ei sobi. Mitu päeva ta elab professori korteris enne operatsiooni. Mitu korda näidatakse koera seotust stiihilise algega ( osutab agresiivset vastupanu sidemete vahetamisel, hävitab öökulli topist). Sariku keha kasutatakse inimorganite transplanteerimiseks, pärast seda ta muutub Sarikoviks. Mõne nädala pärast teist operatsiooni ta muutub jälle koeraks. Ta lamab professori kabinetis, jälgib professorit ning ei mäleta seda, mis on juhtunud Sarikov on ekperementaalne olend, kes on tekkinud meditsiinilise eksperimendi tulemusena. Samm- sammult ta muutub aina rohkem inimesele sarnasemaks nii füüsiliselt, kui ka vaimselt, mis väga koomiliselt ühtib tema koera algega. Sarikov ähvardab revolvriga Preobrazenskit ja
Aru saades, et ta on ellu äratanud Tsugunkin, ta otsustab uueks operatsiooniks, et muuta kõik tagasi. Sarik / Sarikov kodutu koer, kes elab Moskvas. Oma nime ta saab teose alguses, kuid väliselt see talle ei sobi. Mitu päeva ta elab professori korteris enne operatsiooni. Mitu korda näidatakse koera seotust stiihilise algega ( osutab agresiivset vastupanu sidemete vahetamisel, hävitab öökulli topist). Sariku keha kasutatakse inimorganite transplanteerimiseks, pärast seda ta muutub Sarikoviks. Mõne nädala pärast teist operatsiooni ta muutub jälle koeraks. Ta lamab professori kabinetis, jälgib professorit ning ei mäleta seda, mis on juhtunud Sarikov on ekperementaalne olend, kes on tekkinud meditsiinilise eksperimendi tulemusena. Samm- sammult ta muutub aina rohkem inimesele sarnasemaks nii füüsiliselt, kui ka vaimselt, mis väga koomiliselt ühtib tema koera algega. Sarikov ähvardab revolvriga Preobrazenskit ja
kiiremini, kui enamik neid ümbritsevaid normaalseid rakke, siis radioteraapia võimaldab ravida erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, 14 taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. [3] 4.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine Laevadel tuumaenergia kasutusele võtmine oli revolutsioonilise tähendusega kogu meresõidu ajaloos. Esimese laeva tuumareaktori töö algas juba 1940
Kuna vähirakud paljunevad ja kasvavad kiiremini, kui enamik neid ümbritsevaid normaalseid rakke, siis radioteraapia võimaldab ravida erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. Tuumameditsiin võimaldab saada mitte ainult staatilist kujutust, vaid ka organite töö dünaamikat erinevatel ajahetkedel, näiteks südame töö hindamisel. [3] 2.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine
ioniseeriva kiirgusega ja kiirguskaitse füüsikalisi, bioloogilisi ning meditsiinilisi aluseid. Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning teraapiaks (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. 4 Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam (TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20.detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27.juunil 1954 N
annaabi.ee 
