Kirjalikud allikad näitavad et 1370. aastal leiutati Hiinas “käsikahur” algeline tulirelv, mida võib lugeda tänapäeva tulirelvade eelkäiaks. Trükipressi leiutamine 1439. aastal Saksamaal on samuti muutnud inimkonna ajalugu. Trükipress võimaldas trükkida suurel määral raamatuid ning muid trükiseid, see aga muutis teadmiste ning tarkuse suuremale inimmassile kui kunagi varem. Arvan et sellega on ka põhjendatud peale seda sündmust aset leidnud tehnika aina kiirenev areng. Väga tähtsa leiutisena inimkonna ajaloos tuleb kindlasti ära mainida ka esimese praktilise aurumootori leiutamine Thomas Newcomen'i poolt 1712. aastal, ning esimese kõrgsurve aurumootori leiutamine aastal 1800. Richard Trevithick'i poolt. Viimane ehitas aastal 1804
kvaliteeti. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimise määra alla 1000 m3 aastas inimese kohta veepuuduse olukorraks, mahtu 1000 - 5000 m3 inimese kohta loetakse rahuldavaks olukorraks.(Kaljo Erm) Kuigi Eesti inimene magevee puudust veel eriti tuntavalt ei taju siis näiteks Aafrika riigid vaevlevad juba praegu puhta joogivee puuduses. Kiita ei ole ka olukord tihedalt asustatud piirkondades nagu Hiina, sest sealsele inimmassile lihtsalt ei jätku kvaliteetset magevett. Teadagi kui saab otsa puhas, kvaliteetne vesi siis sureb välja ka inimkond, sest joogiveeta me elada ei saa. Põllumaa nappus ja metsade maha raiumisest tulev keskkonnaprobleem Rahvaarvu kasvuga on tekkimas ja mõningates vaesemates piirkondades on juba ka süvenenud toidukriis. Toidupuudus kiire kätte jõudmine tuleneb peamiselt sellest, et inimkonna arvukus suureneb tempokamalt kui põllumajandusliku tootmise tõhusus.
Minu arvates oleks õige osutada abi ka neile riikidele, kes on massilise turismi tõttu suures hädas. Rikkamad ja targemad riigid peaksid aitama arengumaid, liigse turistide sissevoolu eest. Selleks, et ökoturism saaks areneda ülemaailmselt, peaksid kõik riigid tegema tihedat koostööd. Ökoturistid külastavad palju väikeseid saarepiirkondasid ning mäestiku- ja rannikualasid. Tuleks meelitada turiste ka mujale, vastasel korral need imelised külastuspaigad ei pea liigsele inimmassile vastu ja hävivad. Ökoturismis on väga oluline, et mingis riigis viibides saaksid turistid maitsta, tunda, osta kodumaist toodangut. Kahjuks pole kohalik turism veel piisavalt seotud kohaliku tooraine kasutamisega. Näiteks Eestis müüdavad maavillased rahvuslike mustritega kampsunid on sageli hoopis Rootsist pärit lõngast, aga võiks ju olla kohalikust! Tahan rõhutada, et tulevikus võiksid ökoturismiga tegelevad riigid panustada rohkem kodumaisele toodangule.
Müüja on tagasisidet firmale vahendades sisuliselt ka turu-uuringu tegija, kuna müügiprotsessis tulevad välja otseselt firma tugevad ja nõrgad küljed. · sihitud turundus Isiklik müük on sihitud üldjuhul ühele inimesele või väikesele inimeste grupile-väga tähtis eelis võrreldes teiste meetoditega. Me saame pöörata tähelepanu potsensiaalsetele ostjatele, mitte umbmäärasele inimmassile ning seega hoida kokku nii aega kui raha. · ostuotsustusprotsessi lõpetamine 15 Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Üldiselt on nii, et pärast müüjaga otsekontakti on ta ostuvalmidus palju suurem kui näiteks reklaami lugedes. Reklaam on peibutis toomaks
Müüja on tagasisidet firmale vahendades sisuliselt ka turu-uuringu tegija, kuna müügiprotsessis tulevad välja otseselt firma tugevad ja nõrgad küljed. · sihitud turundus Isiklik müük on sihitud üldjuhul ühele inimesele või väikesele inimeste grupile-väga tähtis eelis võrreldes teiste meetoditega. Me saame pöörata tähelepanu potsensiaalsetele ostjatele, mitte umbmäärasele inimmassile ning seega hoida kokku nii aega kui raha. · ostuotsustusprotsessi lõpetamine 15 Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Üldiselt on nii, et pärast müüjaga otsekontakti on ta ostuvalmidus palju suurem kui näiteks reklaami lugedes. Reklaam on peibutis toomaks
saaks hakkama. Kaubandus KKK: Inimesed toodavad suurem osa asju ise. Üldine inensiivistumine – töö läheb raskemaks. Kunagi ammu pidime vähe tööd tegema. Mida aega edasi, seda rohkem tööd. Kui küttide ja korilaste elu on nii mugav, siis miks on inimkond arenenud nii et me peame üha rohkem tööd peame tegema? Miks inimesed küttimise maha jätsid, miks me rohkem industrialiseerime? Kui loobuksime ja läheksime kõik küttima, siis inimmassile ei jätkuks loomi. Inimesed hüljasid küttimise elu: jahipidamise lõpuks haiguste hulk kasvas, kui inimesed hakkasid põldu harima, siis haigused kadusid. Jahipidamine ei suutnud enam inimesi ära toita. Igaüks sõi päevas 2-3kg liha, selleks on tarvis suuri loomi. Põlluharimine tuli mängu elupäästjana, tekkis võimalus end ära elatada. Vahetussüsteemid (kuidas korraldatud erinevates ühiskondades): *Turuprintsiip – kasumile orienteeritud, valdav riikides ja intensiive
või peavad jne. Majandusantropoloogid on uurinud kui palju peab üks inimene töötama erineva majandusega ühiskondades. Üldine intensiivistumine, töö läheb raskemaks ja rohkem tuleb tööd teha. Miks on inimene arenenud nii, et rohkem tööd teha? Miks me tahame rohkem tööd teha? Tänapäeval ei saa enam kõigest loobuda, sest sellele inimmassile ei jätku loomi ja loodust kuigi kaua. Inimesed hakkasid hülgama küttide, korilaste elu. Katkendlik joon jahinduselt põllundusele üleminek. Kuidas ajas muutus inimeste kehapikkus. 1.TABEL KEHAPIKKUS 2.TABEL HAIGUSED VAHETUSSÜSTEEMID Vastastikune vahetus antropoloogid etnoloogid on seda kõige rohkem uurinud, sest siit leiab kultuurilisi erinevusi kõige rohkem. Kaupade ja teenuste vahetamist umbkaudu võrdses
annaabi.ee 
