nõuab, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega." Kuna ei ole garantiid et, võimed ja oskused oleks inimeste vahel võrdselt jaotunud, arvestamata rassi ja sugu. Teistest peaks hoolima ja teistega peaks arvestama võrdväärselt, sõltumata nende välimusest, olemusest ja võimetest Spetsiesism on liigikuuluvuse järgi tehtav eelistus või diskrimineerimine, lugupidamatus või sobimatu hoiak inimliiki mitte kuuluvate olendite elu, vajaduste, väärikuse ja õiguste suhtes. Autori arvates tuleks spetsiesism täielikult hukka mõista. Jeremy Bentham oli üks vähestest kes mõistis, et huvide võrdse arvestamise printsiip kehtib ka teiste liikide kohta samamoodi nagu see kehtib ka meie kohta. Kõrgem intelligentsustase ei anna ühele võimu teise üle, kes on vähemal määral intellektuaalsete võimetega. Kannatuse ja nautimise võime ei ole vajalik, vaid on ka piisav tõestamaks, et igal
lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge, kuid neid on kindlasti sadades kordades rohkem. Ometigi on just need kaks tänapäeval kõige aktuaalsemad. Ma loodan, et järgmisi lühilugusid ja mõtteterasid lugedes
Miks oli see teadlane tollel ajal nii positiivne , kui kõikide teiste arvamus rassidest oli üsna kriitiline . Üheks põhjuseks võib nimetada , et ta oli jumalakartlik mees ja tunnustas piiblit ja mis võibolla veelgi tähtsam , oli see ,et ta ei olnud kunagi näinud mustanahalist. See miks teine punkt võibolla veelgi tähtsam oli on põhjus miks ta muutis enda veendumust . Peale esimest kohtumist mustanahalistega liigitas ta üsna kohe mustanahalised eraldi inimliiki ja pidas neid lausa vastikuteks ning tõsist muret tekitas talle ka see, et valged hakkasid ihaldama mustanahalisi ja see oleks valgevere muutnud segavereliseks . Peale sellist muudatust muutis ta kogu oma teooriat . See oli ühe teadlase mõttekäik aga oli palju teisi arvamusi veel, arvati ,et see kus vööndis elatakse paneb paika inimese nägususe ja arenguklassi. Teine põhiteema mille üle Gouldi juurutles oli kolpade mõõtmine . Mees nimega Morton oli nii
Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise
Jõuds järeldusele et neandert armastasid end juba meikida. Koos kaasaegse inimesega võis elada teisi inimliike, kelle DNA ei ole sarnane HS-le...näit.: 1. HOMO FLORESIENSIS. Florese saar kääbusinimesed 80000 aastat tagasi kõige vanem. Leiti täitsa normaalseid tööriistu nendelt. 2. Paar aastat tagasi avastati Denisova koobas (ALTAI) ka seal on nende DNA erinev HS-st seega teine inimliik, kuigi on HS sugulasega. Seega oli paralleelselt päris mitu inimliiki, kuigi kõik pole loomulikult päris selge. Pääbo uurib seda Denissova koopast leitud luude uurimise kuna seal põhjas on DNA paremini säilinud - nii ta loodab. SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM
annaabi.ee 
