Küsimused: 1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad. 2. Miks sai põlluharimine alguse just viljaka poolkuu piirkonnas. Millised riigid seal tänapäeval asuvad? Millised on nende rahvaste omavahelised suhted viimastel aastakümnetel? 3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on? 4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust). 5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. 7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9
Rändab Aafrikast välja ja jõuab Euroopasse kõige pealt griphopithecus 14,5 milj a tagasi. Probleem küllaltki pikk ajavahemik 12-8 milj a. tagasi pole leitud mingeid tõendeid, et mis siis juhtus, seega see ahvide kujunemise lugu inimeseks on ka poolik. Oluline - 1992 a leiti Etioopiast (Aramise külast) luu kilde Ardipithecus-st. Neid uuriti a la 17 aastat ja alles siis avaldati uurimistöö. Osales 47 eri maade teadlast. Töö oli oluline leiti et tegemist võib olla inimliigiga, kes on vahelüli inimahvide ja järgmise astme australophitecuste vahel. Vanus 4,4 milj aastat. Ja et ta (ardi) on juba kõndinud kahel jalal. JÄRGMINE SUUREM ASTE Australophitecus üldiselt leitud küllalt palju juba. 20 saj alguses leiti üks tema pealuu L.Aafrikast, on nimetatud ka ,,Taungi beebiks" (1927). Läks vaidlemiseks kuni siiamaani peeti vanimaks Inglismaalt (Pildown) 1912 leitud (Charles Dawson) koljutükki. Kuid 1953 saadi teada et tegemist on võltsinguga !!!
h seemned, munad), 2) loomaluude analüüs on näidanud, et need on purustanud kiskjad. Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. X-naine ehk Denisovo (Denisova) inimene Avastati 2010. aastal ühest sõrmeluu katkest eraldatud DNA põhjal. Leiukoht – Denisovo koobas tänapäeva Altai alal (Venemaal). Genoomi analüüsil selgus oluline erinevus nii neandertallastest kui ka tänapäeva inimestest, seega tegu eraldiseisva inimliigiga. Vt ka http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7290/full/nature08976.html Homo heidelbergensis e Heidelbergi inimene Üks tänapäeva inimeste võimalikke eellasi ning rühm kes elas Aafrikas, Euroopas ja Aasias u 1,3 miljonit – 250 000-200 000 aastat tagasi. Nimetatud esimese leiukoha järgi (Heidelberg, leiti 1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack. Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija Homo erectus'ega
Isegi kohaliku rahva pärimused pidavat mäletavama kummalisi metsakääbuseid. (See pole küll tõend, sest trollija päkapikujutte tunnevad kõik rahvad). Florese saar asub ida pool mereväina, kus pole mitu miljonit aastat maismaaühendust olnud. Tähendab, H. erectus, äsjaavastatud liigi esivanem, rändas sinna üle mere, kas meelega sõudes või kogemata ajupuidul triivides? Kunst ilmus Euroopasse äkki ja täiuslikuna koos meie inimliigiga, veidi enam kui 30 000 a. eest (Chauvet’ koopamaalid). On leitud ka skulptuure, muusikariistu, ehteid, elamujäänuseid. Kultuurirevolutsioon. Ühtlasi ka ühiskonna kihistumine (Sungiri hauas Venemaal oli mees koos kahe lapsega, mõlema riided vandlist helmestega kaetud). Kromanjoonlaste kaubandus ulatus leidude põhjal kuni 320 kmni (neandertallastel 50 km). 146. Kaasaja inimrasside erinevusi. Nahavärvi ja muude välistunnuste järgi sorteeritud kolm suurrassi: valge, must ja
kuuendiku võrra. Ent ükski neist juhtudest pole ülekantav inimliigile, kus naisi on üldiselt rohkem kui mehi ja kus pole kordagi, isegi mitte metslaste puhul täheldatud, et naistel esineks samasugune innaja hoidumisaeg nagu loomaliikidel. Pealegi korduvad paljude niisuguste loomade elus--kuna kogu liiki haarab korraga suur ärevus -- kohutavad pöörasuse, segaduse, korratuse ja võitlemise perioodid. Midagi sellist ei juhtu inimliigiga, kus armastust ei tunta iial perioodiliselt. Niisiis ei saa neist võitlustest, mida teatud loomaliikides emaste pärast peetakse, kaugeltki järeldada, et sama oleks toimunud inimestega loomuseisundis. Ja isegi kui me võiksime sellise järelduse teha, siis -- kuivõrd need tülid pole sugugi hävitanud teisi liike, tuleb arvata vähemalt seda, et need ei hukutaks ka meie liiki. Samuti on täiesti selge, et need ei
annaabi.ee 
