Sappho järgi 8. fööniks-punaste ja kuldsete sulgedega lind, kes vananedes end põletab ning siis uuesti tuhast tõuseb- igavese uuestisünni sümbol amatsoonid-naissõdalased aoidid- rahvalaulikud, kes esitasid ja lõid laule lüüra saatel kimäärid-tuld sülgav koletis, lõvi, kellel on seljas kitse pea ja sabaks madu nümfid-kaunid naisloodusvaimud muusad-kunstide ja teaduste kaitsejumalad pegasus-tiivuline hobu satürid-siku jalgade, saba, kõrvade ja sarvedega inimkujulised loodusvaimud, Dionysose saatjad fuuriad-halastamatud, kuid õiglased kättemaksujumalad (õelad naised) Daidalos-ehitusmeister, leiutaja (tiibadega kukkus merre) Kerberos-põrgukoer, kolempealine ja maosamaga Phaeton-Päikesejumala poeg, kes sai loe päikesevankrit juhtida, kuid lendas maale liiga lähedale ning Zeus surmas ta
Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus, abikaasa ja õde Hera. Poseidon oli Zeusi vend merejumal. Hades allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine, usupidustused. Müsteerium konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma järgsusele ei pööratud tähelepanu. 10. Filosoofia ja teadus
graatsiat ja kujundlikku rikkust nii peahoiu, soengute, nägude, käte-jalgade, aga eriti keha nõtkuse kujutamisel. Tüüpilisemad baule kujud on: "Teispoolsuse abikaasad" - Blolo Bla ja Blolo Bian - vastavalt nais- või meessoost kodukujud, mille vahendusel astutakse kontakti omakorda maajumalustega suhtlevate surnud lähedastega; asie usu'd, mis kehastavad metsadesse eemaldunud jõude ja hingi, kellele tuleb tuua ohvreid selleks, et mitte nende viha alla sattuda; inimkujulised ahvid, kelle välimus on eelnevatest rohmakam ja kellele annetasid enamasti põllu- ja metsatöödega seotud riitusi pühitsevad talupojad. Kui metsavaimudele pühendatud asie usu't kujutati meeleldi kauni ja inimnäolisena selleks, et inetu vaim soostuks kujusse elama asuma, siis talupoegade seas austatud metsa- ja põllujumalused olid looma-, sageli ahvikujulised. Neid hoiti väljaspool küla asuvas hütis, naiste silma alt eemal. Teatud
Pärineb see, et igal maisel asjal oma taevane teisik. Kõik ihaldasid surematust! Mesopotaamia uskumuste järgi surm surmajärgset elu ei kadestatud, hinged hõljuvad näljastena ringi. Utnapistim oli ainsana pääsenud oma perega veeuputusest, Inanna/Istar oli ka sõjajumalanna Jumal/sõjamees Marduk, kelle kultus muutub tähtsaks 2 at alguses. Marduk Babyloni linna kaitsejumal Assur - assüürlaste kaitsejumal Ramman / Addad Mesopotaamias jumalad antropomorfsed (inimkujulised) Päikesejumalal päikeseketas Kuujumal sirp käes Äikesejumal vibu/nooled Marduk sõnn/härg Surma kehastus skorpion Tarkus madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav Nergan tiivuline lõvi inimpeaga Enki härg, inimesepeaga Koldewey IV loeng 27. Veebruar 2012 India vanimad tsivilisatsioonid U 3000 e.m.a. tänapäev
See, et haud on surnu eluase, kajastub ka keskaegsete külakalmistute puhul. Setu kultuuris on tähtsaks haual kasvavad puud. Kui haual kasvas puu, siis anti minnes- tulles puule kätt, pannes käe puu vastu. Tänapäeval annavad veel kõige vanemad inimesed ka ristile kätt. Külakalmed pärimuses Pärimuses on kalmed sakraalne ruum, teispoolsusega seotud ruum. On nägemisi, üleloomulikke kogemisi kalmetega seoses. Kalmetel on nähtud ka vaime. Uuematel kalmistutel on vaimud enamasti inimkujulised (kas selgelt nähtud inimkujud või lihtsalt valged inimesetaolised kogud). Midagi ei tohi kalmetelt ära võtta, vastasel juhul võib surnu hakata unes käima ja enda asju tagasi küsima. Üsna palju on pärimust oigavatest luudest, kui luud on matmata. Et matmata luud rahustada, on tarvilik maha matmine ning jumalasõna, palve lugemine ja haua peal laulmine. Seejärel saavad matmata luud rahu. Selle taga on aga teadmine, et luud on seotud surnuga, mitte ei ole lihtsalt asi (on olend).
Sealpoolsuse juhid surnu saab lugeda, mis hauakambrisse on kirjutatud, ta vaatab kaarti, et jõuda kohale õigesse kohta. Päikesejumal liikus allilmas maa-alust Niilust mööda. Pimeduse jõududel võib õnnestuda see laev vallutada. 12 allilma osa on eraldatud seintega. Laev sõidab sealt läbi iga tunniga, kui viimased uksed avanevad, siis suundub ta maapeale tagasi. Sealpoolsus on lokaliseeritud läänepoole, sinna kuhu päike loojub seega nim ka läänemaaks. Useptid inimkujulised panused, mis pandi hauda kaasa, et oleks olemas, näiteks kokad. Egiptuse usund säilis ka ristiusu levimisel seal (2.saj). 4.saj lõpul sai Rooma riigis ainsaks lubatud usuks juutluse kõrval kristlus egiptlaste uks keelati ära; kui sümbolitest võeti sinna kaasa haasrist ning palsameerimise komme, samuti panid kristlased oma lastele Egiptuse nimesid. Mitmed Egiptuse päritoluga jumalad levisid kõikjal Rooma aladel, kuid tegelikult oli tegemist
Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14. Klassikalise (heroilise) mütoloogia ajajärk (põhijooned) Mäe- ja taevamütoloogia: Tessaalia mägismaa Olümpose tipp küünib pilvedeni; eelmine ajastu oli ktooniline (maa). Olulisteks märksõnadeks muutuvad mägi, taevas, kosmos vs kaos, harmoonia, määr, mõõt, kord, keha ja vaimu ilu. Antropomorfism: jumalad on inimkujulised. Heroism, kangelaslikkus. 15. Kronose kukutamine; titanomahhia ja gigantomahhia Zeus (peideti isa eest ära; Kronos neelas tema pähe suure kivi alla) kasvatati üles Arkaadias. Armus tädi Metisesse (Okeanose tütar). Rhea/Gaia keeras kokku meenapsi, Zeus läks joogikallajaks Kronosele, jootis sisse, Kronos öökis lapsed välja. 10 aastat kestis võitlus: Kronos+titaanid vs Zeus + Okeanos + Prometheus + kükloobid + hekatonheirid (kõue, välgu ja maavärinaga)
annaabi.ee 
