Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid. Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) (Hayes, 2002). Antud peatüki eesmärk on vaadata lasteaia kasvukeskkonda aga kasvatusteaduslikust vaatepunktist sotsiaalseid, emotsionaalseid ja eetilisi kasvukeskkonda iseloomustavaid näitajaid. Õpikeskkond koosneb ruumikeskkonnast, õppevahenditest ning inimkeskkonnast. Olulisemaks on inimkeskkond, mis hõlmab nii töökorraldust kui inimesi, kes ühise eesmärgi nimel tegutsevad. (Iga õpetaja võiks olla teadlik tema tööd ja töötulemusi otseselt puudutavatest õigusaktidest. Seega siin ja edaspidi mõningad viited erinevatele normatiivaktidele. Alushariduse raamõppekavas 1 on sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Keskkond kui eemärk, mitte vahed. Toetab ettevaatusprintsiibil põhinevat keskkonnakaitset. Mõisted KESKKOND 1993 Lugano keskkonnaalase tsiviilvastutuse konventsioon: - elus ja eluta loodusressurssid, nagu õhk, pinnas, vesi, floora, fauna ning nende omavahelised suhted, vastastikkused mõjud - vara, mis moodustab osa kultuuripärandist - maastiku iseloomulikud elemendid Looduskeskkond (natural environment) Tehiskeskkond (man-made environment) Inimkeskkond (human environment) heaolu, toidu kvaliteet, ohutus, tervis. KESKKONNAKAHJU - teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka
Töö lõpeb Kokkuvõttega, mis sisaldab olulisemaid järeldusi ning ettepanekuid. -5- I Eritelu 1.1. Õppeviisist ―Õppeviis tuleneb õppeideoloogiast ja sisaldab õppestrateegilist eesmärgistamist, vahendite loomist ja soetamist, ressurside jaotamist, jõudude paigutust (õpikeskkond) ja õppe makromenetlust (Türnpuu, 2002: 1). Õpikeskkonna loomisel on eesmärgiks teatav ― ruumikeskkond, õppevara, inimkeskkond‖ ( Läänemets, 2002:2). Selles töös pakuvad erinevad õppeviisid huvi õppevormi õpilasekesksuse ning õppesisu dedudseeritavuse seisukohast. 1.1.1. Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist Traditsioonilisest õppeviisist annab ülevaate seadustatu analüüsimine. Töö – ja tehnoloogiaõppe /Tööõpetuse/ korraldus on seadustatud Eesti põhi – ja üldkeskhariduse riiklikus õppekavas (edaspidi:Erõ ). Sätestatud on õppingute
tööjuhendi prototüüpi. Töö lõpeb Kokkuvõttega, mis sisaldab olulisemaid järeldusi ning ettepanekuid. -5- I Eritelu 1.1. Õppeviisist Õppeviis tuleneb õppeideoloogiast ja sisaldab õppestrateegilist eesmärgistamist, vahendite loomist ja soetamist, ressurside jaotamist, jõudude paigutust (õpikeskkond) ja õppe makromenetlust (Türnpuu, 2002: 1). Õpikeskkonna loomisel on eesmärgiks teatav ruumikeskkond, õppevara, inimkeskkond ( Läänemets, 2002:2). Selles töös pakuvad erinevad õppeviisid huvi õppevormi õpilasekesksuse ning õppesisu dedudseeritavuse seisukohast. 1.1.1. Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist Traditsioonilisest õppeviisist annab ülevaate seadustatu analüüsimine. Töö ja tehnoloogiaõppe /Tööõpetuse/ korraldus on seadustatud Eesti põhi ja üldkeskhariduse riiklikus õppekavas (edaspidi:Erõ ). Sätestatud on õppingute
Ontogeneesi uurimine: individuaalse arengu uurimine. Müeliniseerimine – ilma rakud 100 korda aeglasemad, jääb mulje, et teatud funktsioonid ei osale. (Paleo)antropoloogia, kultuuride erinevused: kui ei saa aru kultuuri keskkonnast, ei saa aru aju ja psüühika seosest. Individuaalne kogemus. „Tingimuslik“ kohanemine. Kõrgem psüühiline funktsioon KPF (protsess) on keeruline teadvusliku psüühilise tegevuse vorm, mis on: (1) elupuhune, sotsiaalne – psüühiline nähtus, inimkeskkond kompleksne; (2) kõneliselt vahendatud – suvalistel viisidel märkide kombineerimine, kombineerida ja organiseerida mõtteid; (3) tahteline – võimalus valida erinevate käitumisviiside vahel, tahan/ei taha. Keel võimaldab erinevalt väljendada erinevaid asju. Uus tähendus väliselt sarnastele asjadele. Järelikult KPF ei ole bioloogiliselt kaasa antud ja aju „sisse“ sündinud, vaid keskkonnaga vastasmõjus kujunenud ja keskkonnaga ühtne. Kuidas KPF-d saavad olla seotud ajuga
kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine. Kolmandas kooliastmes tuleb omandada uurimistöö koostamise kogemus. Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda tööd, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Kodu-uurimistöö temaatika on oma kodukant (nii ajalugu kui ka tänapäev, nii loodus- kui ka inimkeskkond). Põhikoolis kirjutatav uurimus ongi oma olemuselt kodu-uurimistöö. Teema valik Teemad võiksid olla järgmised: Minu klass Minu kool Minu ema töökoht Minu kodu jne Kodukoha tuntud sportlane (sportlased) Minu õpetaja Mõni tuntud ühiskonnategelane Minu koduküla, tänav jne 55 9. klassis õpitakse lähiajalugu ning õpilastel on eelteadmised 20. sajandi Eesti ajaloost. 9.
annaabi.ee 
