KAS EESTI KEELEL ON INFOÜHISKONNAS TULEVIKKU? Kadi Esken Info: Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme ja programme, mingis osas aga on programm konkreetsest keelest sõltuv. Praegune seis: Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me
11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond on indoeuroopa keelkond, sinna kuulub 462 keelt ning allkeelkondasid on 12. Inimkeele kujunemine : 1)Monogeneesi teooria järgi – teooria, mille kohaselt on kõik maalima keeled välja kasvanud ühest ürg-algkeelest. 150 000a tagasi 2)Polügeneesi teooria järgi – hüpotees, mille kohaselt tekkisid inimkeeled maailma eri paigus teineteisest sõltumatult, aga enam- vähem samal ajal. 40 000 – 50 000a tagasi.
on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik
...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamatus ,,Sõnaloo raamat" (2002) möönnud, et inimkeeled on üles ehitatud ökonoomselt. Saame meid ümbritsevad maailma kirjeldada piiratud hulga sõnade abil. Siit võiks järeldada, et igal keelel on oma kindel arv sõnu, kuid päris nii see tegelikult ei ole. Sellele, et kui palju on eesti keeles sõnu, ei oska vastata isegi keeleteadlased. Järgnevalt võtan kokku Rätsepa ,,Sõnaloo raamatu" kaks peatükki: ,,Kui palju on eesti keeles sõnu?" ja ,,Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme".
Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). See, mida väike laps kogeb ja õpib, ei jää talle veel meelde, kuid sellega valmistatakse aju ette mõtlemise ja kõne arenguks. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). 5 Keele struktuur Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused
• Milline on aine projektile moeldes operatsiooni lepingute ja kasutusjuhtude seos? Kasutusjuhud toimivad vastavalt operatsioonide lepingutele. • Milline on aine projektile moeldes operatsiooni lepingute ja kontseptuaalse andmemudeli seos? Kontseptuaalne andmemudel kirjeldab nõudeid andmebaasis olevatele andmetele, operatsioonid on nende nõuetega kooskõlas. • Mis on klassifikaator? Millised on tuntud klassifikaatorid? (riigid, inimkeeled, valuutad, tookohad, soo tähised) Klassifikaator on täpselt kirjeldatud, üksteist välistavate ning number või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem. • Millised on rahvusvahelise klassifikaatori "ISO 5218 – Information technology Codes for the representation of human sexes" kirjeldatavad voimalikud vaa ̃ rtused? (0not known, 1male, 2female, 9not applicable) Teema 9
annaabi.ee 
