välispoliitilises võitluses. · Poliitikud kasutasid seda , et kutsuda tarbijaid kuulutada raha ning ostma tarbekaupu. Kuidas t oimus propaganda ? · Inimesi püüti mõjutada raadio ja filmikunsti kaudu. · Kasutati ka esinemisi rahvakoosolekutel , kirjutisi ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest seda oli lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. · Filmikunstile pöörasid suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. · Filmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenduma vaatajaid, et nad elavad maailma parimas riigis. Kirjandus ja kujutav kunst · Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning valitsevat
1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni. 1930 a.
1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse.Seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht.
(Charles Chaplin) (Walt Disney) Järgmine aastakümme oli aga helifilmi kujunemise aeg. Filmid hakkasid üha rohkem ja rohkem sarnanema teatrile. Osad inimesed aga ei tahtnud algul aktsepteerida helifilme ja sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama. Suured riigijuhid märkasid filmikunsti tulekuga seda, et filmiga on väga kerge mõjutada suuri inimhulkasid, sest film levib väga kiiresti ka riigi kõige kaugematele aladele. Sellepärast pöörasid ka hirmuvalitsejast riigijuhid filmikunstile suurt tähelepanu. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et neil on just kõige parem riik ka kõige suurepärasem valitseja. 6 Kirjandus ja kujutav kunst 1920
helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid
Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia: majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi, sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Majandusteadus eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit, sotsioloogia ei eelda et
annaabi.ee 
