vastandusid senise kunsti maalilisusele. Aastakümneid oli paljudele eesti kunstnikele olnud eeskujuks ja vaimseks toeks Lääne avangardistlik kunst. 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate radikaalsesse Lääne kunsti oli eestlastele aga raskem ühemõttelise imetlusega suhtuda. Ühiskondlikus elus tekkinud ängistusele ja murele reageerisid kunstnikud mitmel viisil. Mõni kunstnik hakkas erksate värvidega ja tasapinnaliselt kujutama kummalisi inimesetaolisi olendeid. Osad kujutasid inimese seisundit tehiskeskkonnas süngena, tihti meeleheitlikuna. Paljud eesti kunstnikud jätkasid oma isikliku esteetilise maailma ehitamist, millisega nad ennast enamasti ühiskonna probleemidest lahutasid. Graafika oli jätkuvalt populaarne nii kunstnike kui ka public hulgas. 29) MAAILMA ARHITEKTUUR 20. SAJANDI LÕPUL Internatsionaalse stiili pärand elab edasi esiteks paljude kõrghoonete stiilina ja teiseks
Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). SÜRREALISM
Teoseid: „Trepist alla tulev akt“ (1912), „Purskkaev“ (1915), „Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest“, „L.H.O.O.Q.“ (1919). Francis Picabia (1879 – 1953): See siin on Stieglitz (1915) Marcel Duchamp (1887 –1968): Fontään (1917) Marcel Duchamp (1887 –1968): Rrose Selavy (foto Man Ray) ● FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme („Lapskarburaator“), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaže, millest tuntuim on „Tuletikunaine“, kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja „391“.
Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920).
Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920).
annaabi.ee 
