avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks. Pere Rooma perekonna elus oli kõige tähtsamal kohal pereisa. Kõik teised pereliikmed abikaasa, alaealised lapsed, majateenijad, täiskasvanud pojad koos oma perekondadega olid täielikult tema võimu all. Kui ma oleksin pereema mul polnud õigusi ja ma pidin olema kodus ja kasvatama lapsi
lahke kuningas annab talle soovituskirja Jaapani keisri jaoks. Gulliver sõidab Jaapanisse ja sealt edasi Amsterdami ning sealt Inglismaale. IV osa Neljandas osas läks Gulliver kapteniks laevale ,,Seikleja". Ta sõitis Barbadosesse ja värbas seal uusi madruseid, sest paljud olid teekonnal surnud. Gulliveri õnnetuseks oli ta värvanud mereröövlid kes laeva üle võtsid ja ta tundmatule saarele jätsid. Gulliver märkas saarel inimesesarnaseid elajaid jähuusid ja hobusesarnaseid loomi Hiihnhme. Gulliver õppis kiiresti ära hiihnhmide keele ja imestas, et nende keeles pole muud sõna halbadele asjadele kui jähuu. Ta võõrdus täielikult inimestest ja unustas ära valetamise. Gulliveri kahjuks otsustas suurnõukogu, et ta peab lahkuma hiihnhmide seast. Gulliver ehitas ühe hiihnhmi abiga endale kanuu ja sõitis sellega saarelt minema. Ta korjas üles üks Portugali laev ja viis Lissaboni, kust ta edasi sõitis Inglismaale.
tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Iseloomusta keskaegset arusaama Maast kui taevakehast ja geograafilisi teadmisi mandritest. Kelle seisukohtadele toetuti? Skolastikud arvasid, et Maa on kerakujuline ning Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad Maa ümber. Lihtrahvas uskus seda, mida ise silmaga nägid- Maa on lame ja selle kohal on taevas. Tunti kolme mandrit- Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Nende keskel asus Jeruusalemm. Aafrika- alased teadmised olid vähesed(arvati, et seal ei ole ka inimesesarnaseid olendeid) Toetuti põhiliselt Ptolemaiose seisukohtadele. Seleta mõisted. Pärispatt- kristliku õpetuse järgi inimese kaasasündinud patustus, selle põhjuseks loetakse esimeste inimeste(Aadama ja Eeva) pattulangemist viimne kohtupäev- aeg, enne Jumala riigi teket, mil Jumal mõistab kohut kõigi hingede üle viies patused põrgusse ja head hinged taevasriiki. Ilmalikku maailma ei jäägi alles- on vaid taevariik ja põrgu.
Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreeklaste eeskujul. Üks väga omapärane jumal oli kahepealine jumal Janus kes oli uste jumal ja hoidis kõik kurja kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter
Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit800 000 aastat tagasi. U 2 miljonit aastat tagasi elas Ida-Aafrikas Homo habilis osav inimene, vanim liige Homo perekonnas. Tema avastamisega on seotud Leakeyde perekond. Nimelt 20. sajandi algul inimese eellaste luuleidude hulk kasvas ning neid saadi mitmelt poolt. 1931. aastal alustasid Ida-
annaabi.ee 
