Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km Valgala 98 ruutkilomeetrit. Süvendatud ja voolab sirgendatud kunstlikus sängis Ülemjooksul läbib inimasustuseta soid ja metsi. Kesk- ja alamjooksul on jõe ümbruses põlde rohkem ja asustus tihedam. Kevadel tuleb merest jõkke kudema särgi, säinaid ja ahvenaid Know I Should be playing in the winter snow, or under the mistletoe.. But I'm here, making this presentation, hope you liked it!
aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata: kotkaid kurgi, luiki väikseid laululinde. Karusi, hunte, ilveseid Kopraid, saarmaid ja minke Ma soovitan kõigil, kellel on huvi looduse vastu külastada Endla looduskaitseala. Kokkuleppel saab ka Endla metsamajas ööbida ning lõbusalt sõpradega aega veeta ning Endlas käimiseks tuleb endale varuda kindlasti terve päev, et näha
Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad
atmosfääri nautides! Folkloor- Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Siinne muistsete laulude, legendide ja lugude kogum on maailmas unikaalne ning hämmastav on seegi, et nii pisike territoorium nii palju erinevaid võimalusi pakub, Seto leelotajatest saarte vahvate naisteni. Üle 1500 saare- Tõsi, enamik Eesti saartest on väikesed või inimasustuseta, kuid seda rikkamad oma loodusliku väärtuse ning linnuliigirohkuse poolest. Kevadine ja sügisene Eesti on rändlinnuvaatlejaile tõeline paradiis ja kes veel ei tea, siis meie laidudel on ka hallhüljeste poegimispaigad. Inimeste poolt asustatud saared paistavad aga silma oma kultuuri, keele ja traditsioonide säilimisega. Kihnu, Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa väärivad kõik pikemat uurimist, Naissaar aga kõneleb meie militaarajaloost.
Eeldatavasti oleks Eesti tehniliselt keerukaima ja mahult suurima rajatise ehituskulud mandriga ühendamata saarel oluliselt kõrgemad võrreldes ehitusega mandril. Pisut ekslikult arvatekse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tõsi, teatud ettevaatusabinõud kehtviad, kuid Saksmaal on RWEle kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas. Eesti elektrisüsteem nii tarbimise kui avariivõimsuste seisukohalt on küllalt väike, mistõttu Eestile ei sobi mitmed suuremad reaktorid võimusega 1500-1600MW. Ka ei ole Eesti sobiv koht, kus katsetada ehitada esimest teatud tüüpi tuumajaama, mille rajamine oleks suur tehniline väljakutse. Sobivaimad on Eestile 1000-500MW võimsusega reaktorid ning neid pakuvad USA ja Kanada. Milline reaktoritüüp reaalselt Eestisse ehitatakse otsustab põhjaliku
Inimesed on asunud veekogude äärde elama põhiliselt selle pärast, et merelt on võimalik hankida toitu ja on võimalik transportida kaupu. Väikestest kaluriküladest on kokku kasvanud suuremad linnad, mis läbi aja on arenenud ja kasvanud. Austraalia osas aitas asulate tekkimisele kaasa ka inglaste jõudmine saarele, kes oma kaasa toodud vangid asulaid ehitama panid. Austraalia kõik suuremad linnad ja asulad piirnevad merega ja saare keskosa on valdavalt tühi ja ilma suurema inimasustuseta. Seda soosib ka kindlasti kliima, mis saare keskosas on kuiv ja valdavalt kõrbetega kaetud. Riigis on mitmeid suuri linnu, kuid üldiselt pole inimesed meeletult linnadesse koondunud. Suurimad linnad on Melbourne (3,8 milj) ja Sydney (4,5 milj). Ülejäänud suuremates linnades jääb elanike arv miljoni piiresse ja see annab tõestust sellele, et inimesed elavad endiselt väiksemates külades ja linnades, mitte ei ole koondunud suurtesse asulatesse.
kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja paljusid väikseid laululinde. Endla järv on üks
iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks.
Arvatakse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Teatud ettevaatusabinõud kehtivad, kuid Saksmaal RWE-le kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Soome Loviisa TEJ asub 5 km kaugusel Loviisa linnast. Belgia nelja reaktoriga tuumajaam Doel asub 7 km kaugusel miljonilinnast Antwerpenist. Tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas, seega sobiks rajada tuumajaam ka Tallinna, kus on piisavalt infrastruktuuri. 23 KASUTATUD MATERJALID 1. [1] Tuumaenergia. Tuuma energia kasutamine maailmas. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 (13.02.2010) 2. [2] Tuumaenergia. Tuuma energia kasutamine maailmas. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 (13.02.2010) 3. Vikipeedia. Tuumaenergia. http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia (13.02.2010) 4
annaabi.ee 
