aeglustumine ja pidurdumine. · Inimbeebi näib ahvilapse kõrval väga alaarenenuna. Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui simpansi puhul on see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis Püstine, kahel jalal Peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused Skujuline selgroog, Selgroog ei ole Skujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur
· aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu. Imetajatega: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, kõndimine kahel jalal, inimene ei kuule ja ei haista nii hästi, rudimendid Loomariigiga: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, inimestel mõned meeled alaaranenud - nt kuulmine ja haistmine, rudimendid
ristumisbarjäär. 8) DOMEENID, MIS KUULUVAD ELUSTIKU EVO KOLMIKJAOTUSESSE päristuumsed, bakterid, arhed 9) SÜSTEMAATIKA PÕHIKATEGOORIAD - perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, loomad, taimed, protistid, bakterid, seened 10) LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED fooniline väljasuremine (hääbumine konkurentsi või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu) massiline väljasuremine. 11) INIMESE SARNASUSI JA ERINEVUSI VÕRRELDES INIMAHVIGA vt tabel 12) MAAL ELANUD INIMLASED australopiteek , osav inimene (homo habilis), püstine inimene (homo erectus), neandertali inimene (homo neanderthalensis), arukas inimene (homo sapiens)
ülekuumenemise eest 3. Osav inimene - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne) 4. Neandertallane - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi Inimese sarnasused primeetidega ja inimese erinevused võrreldes inimahviga Sarnasused: 1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 2. Hea nägemine 3. Suur aju Erinevused: 1. Kõrge keskmine eluiga 2. Inimese ajumaht on kolm-neli korda suurem kui inimahvidel 3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on purihammastega võrreldes palju väiksemad 4. Karvkate evolutsiooni käigus peaaegu kadunud
ronija. Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924. aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju, mida hakati nimetada leiukoha järgi “Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust
Samuti kasut ka termoluminestsents meetodit, kus rad osakesi mõõdetakse tule abil .täpsus on +- 10%. · Kameraaltööd. varasemate materjalide, välitöö- ja laboriandmete töötlus; - ehitusgeoloogilise aruande koostamine. IV Tp inimahvide geneetikast on võimalik välja selgitada , millal nad inimes geneetikaharust lahknesid. Prokonsul on üks vanemaid inimahve. Leiti Aafrikast, I luud leiti 20 a tagasi. I inimahv, mida valdav osa uurijaid teab, et tegemist on inimahviga. Elas metsas ja põhiliselt puu otsas. Griphopithecus oli I Euroopas, kuid pole eurooplaste eelkäija, sest inim on arenema hakanud teistest inimahvi liikidest. Ardi kais kahel jalal , ajumaht võrdlemisi väike , Kahel jalal ei käinud kogu aeg , vaid lihtsalt rohkem kui teised inimahvid. Varaseid hominide on keeruline uurida. Järgmine aste, mis inimahvidest eristub on australophitectus. Vahelüli on Ardithecus.
Inimene õpib kordama samu liigutusi jmt. st püüab jäljendada teisi (miimika). Rääkima õpib hiljem. - kui geen on mutantne, siis linnud ei suuda laulu tervenisti ära õppida või ei õpi üldse. 96 - kui FOXP2 järjestust võrrelda inimesel, šimpansil ja hiirel, siis järjestuste erinevused on väga väikesed. „Inimlikkuse“ geen - -genoomi piirkond, mis on imetajatel konserveerunud, kuid erineb oluliselt inimesel võrreldes inimahviga - HAR1 regioon (human accelerated region) 18 mutatsiooni piirkonna kohta (norm 0- 1) - HAR1F kodeerib väikest RNA-d ja ekspresseerub arenevas neokorteksis, migreeruvates neuronites - avaldub ka testistes ja ovaarimus (tavapärane neuronigeenide puhul). - migreeruvad neuronid – moodustavad neurokorteksit – neuronid, mis migreeruvad aju pinnale, on kõrgema närvitalitlusega seotud. Väga spetsiifiline neuronites. Aju erineb nt šimpansi ajust oma pinna tõttu, suuraju pinna koor.
annaabi.ee 
