uuendusi. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused Prantsusmaal olid eeskujuks paljudele riikidele. 7.Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98) Viini kongress toimus 1814.-1815. aastal. Ta toimus , sest võitjariikide arvate oli vaja Euroopat pärast sõdu ümber korraldada. Kõige olulisemad osavõtjariigid olid Inglismaas, Austria, Venemaa ja Preisimaa. 8.Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99) Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte alusel sooviti Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte, mis pidi tagama , et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks. Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega. 9.Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid
eesmärgks oma vastased ükshaalav purustada, enne kui nad jõuavad ühineda. Selleks, et vastaseid ükshaaval purustaada, selleks pidid marsid millega sõjavägi asukohta vahetas, pidid olema väga hästi planeeritud. (jalgsi liikusid ju) Hästi planeeritud see, kuidas sõjavägi asukohta muudab. Hästi pidi olema planeeritud varsutamine, et õhtuks oleks olemas vajalik söök ja peavari ja nii, seal kus nad õhtuks olid noh , liikusid. Mingi 30 km päevas said liikuda. Selleks, et inglismaas jagu saada kehtestas N inglismaa vastu kontinentaal plokaad. St seda, et Prantsusmaa ja temaga seotud riikidel keelati igasugune kaubavahetus Inglismaaga. Reaalselt seda 100 % ei suudetud läbi viia, sest prantslased tegelesid ise salakaubandusega. Inglismaa oli üle läinud vabrikutoodangule ja see oli kvaliteetne ja odav, võrreldes Prantsuse omaga. Põhimõtted mis levisid N vallutuste kaudu Euroopas: · Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid.
1921. a saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt, USA alles 1922. aastal. 1921. a võeti Eesti Rahvasteliitu. 1939 oli Eestil 10 välissaatkonda ja 151 konsulaati. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, eriti suuri lootusi pandi Inglismaale. Eesti diplomaatia püüdis Inglismaas äratada huvi Eesti vastu ja taotles brittide kohalolekut Läänemerel. Kuigi Inglismaa ja Prantsusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, ei andnud nad meile mingeid julgeolekutagatisi ning agressiooni korral poleks meil mõtet abi loota. Asjata lootsid Eesti poliitikud heanaaberlike suhete sisseseadmist Venemaaga. Sõjas lüüa saanud Saksamaa konkureeris edukalt Inglismaaga Baltimaade turgudel ja taastas kiiresti oma positsioonid Eesti majanduses. RAHVASTELIIT
aasta septembris võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL Eesti Vabariigi välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti oli huvitatud headest suhetest kõigi riikidega, esmajoones suurriikide ja lähemate naabritega. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, kelle abil saavutatud iseseisvus ja kelles nähti edaspidigi noore riigi sõltumatuse tagajat. Eesti diplomaatia püüdis Inglismaas äratada huvi Eesti vastu ja taotles brittide kohalolekut Läänemerel. Kuigi Inglismaa ja Prantsusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, andis nende valitsused selgelt mõista, et mingeid julgeolekutagatisi Balti riikidele ei anta ja agressiooni korral pole neil abi loota. Asjata lootsid Eesti poliitikud heanaaberlike suhete sisseseadmst Venemaaga. Nõukogude kommunistliku reziimi olemus normaalseid suhteid "kodanliku" riigiga ei võimaldanud. Oma võimu kindlustanud
annaabi.ee 
