- siduda teadmised siiani õpituga; - tõmmata paralleele tänapäevaga. Ülesanded. 1. Praeguse Inglismaa ametlik riiginimetus on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Riigile kuulub Suurbritannia saar, ümbruskonna väikesed saared ning ca 1/6 Iirimaast (ülejäänud 5/6 osa saarest moodustavad omaette riigi Iiri Vabariigi). Eesti keeles on lubatud seda riiki nimetada ka Inglismaaks, kuigi see ei ole sisuliselt korrektne: riik koosneb Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast (lisaks ka saari). See kajastub ka riigi lipul. Inglismaa külge liideti Wales, Sotimaa ja Iirimaa uusajal, 20. sajandil vabanes osa Iirimaast Inglismaa võimu alt. Otsi Internetist, millal tekkis iseseisev Iiri riik. Kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel. Pärast
Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. Sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud: anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. Sajandi II poolel üle põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia- angli hõimu järi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik-Kent- asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle.
Newfoundland, kuigi arvatakse ka, et selline avastus tehti kusagil Massachusettsis, kus metsviinapuu tõepoolest kasvab. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Leif karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt Islandi saagadele leidis viimane teadaolev skandinaavlaste reis Uude Maailma aset aastail 1014-1015. Rasket mereretke juhtisid Erikri tütar Freydis ja Thorfinn. 1015. aastal sündis Vinlandis Straumfjordis Erikr Punase ühe poja lesel Gudridil ja tema uuel abikaasal Thorfinnil poeg, kellele pandi nimeks Snorro. Tema on ka esimene valge inimene, kes sündis Uues Maailmas
Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. sajandi II poolel üle Põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle.
Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. sajandi II poolel üle Põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle
annaabi.ee 
