meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina kunsti mõju, räägiti nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised
( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.htm ) INGLISE MAASTIKUMAALITRADITSIOON 18. SAJAND Juba 1750.aastatest alates hakkas Ingslimaal ilmnema oma eriline maastikumaalitraditsioon, mis osaliselt peegeldas 18.saj inglise maastikukujundusstiili aristokraatliku maitse järgi looduse osavat ümberkujundamist 17. sajandi klassikaliste maastike vaimus à la Claude Lorrain. Erakordsete kunstnike pintsli all kujunes sellest selgelt inglasliku loodsenägemise suurejooneline esitlus Temaatika ja Stiil Maastike käistati harva pelgalt maasikena. Pigem nähti neis tõendit looduse jumalikust harmooniast, eriti Inglismaasugusel rikastuval ja enesekindlal maal, kus loodust kodustati. 18. sajandi inglise kunstis valitses sellele seisukohale vastav mõtlik ja rahulik laad. Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi. Seega on loomulik, et enamik tolleaegsetest teostes on väiksemõõtmelised.
tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka majanduslikult), argipäevane elustiil aga ka rohkem inglasliku tagapõhjaga õiglus, iseseisvus, energilisus, jõulisus; · Töö on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatiivse töö-austuse juured on osalt seotud ka protestantliku töö-eetikaga, mis tuleneb kristlikust moraalist. Töö pole ainult vahend rikastumiseks, vaid ka tingimus, et olla moraalselt täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline, paljude arvates aegunud,
omavahelisest solidaarsusest. Tohutul hulgal jalgpallifänne istub öö läbi üleval, kartulikrõpsukotid süles ja teistsugused kotid silme all, et vaadata 44. kordusvõtet värava löömisest. Isegi kui nad ei saa endale lubada TV tasulisi spordikanaleid, hoolitsevad nad selle eest, et nende lastel oleks alati selga panna oma võiskonna uus vormiriietus, ükskõik kui palju see maksab või kui sageli vahetub. 2.6.4 Puhkus Puhkus on inglasliku elulaadi alus. Miski muu ei lähe korda nii palju ja millegi muu üle ei vahetata nii palju ja nii põhjalikult mõtteid. Puhkuse planeerimine algab eelmiselt puhkuselt naastes, või veelgi varem, kui ollakse asjast tõsiselt sisse võetud. Kui jututeemad otsa saavad, küsige vaid: ,,Kus mõtlete veeta puhkust sel aastal?" ja varuge: teie kaasvestleja võtab nüüd vähemalt 45 minutit sõna ja hüvasti jättes on veendunud, et te olete suurepärane vestluskaaslane,
Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba kapitalistlik maa ja siin polnud pinda Boucher´ tüüpi rokokookunstile. Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane inglise maalikunst, mis liitis endasse rokokooliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjundirohke maalimislaad on eriti vaimustav. 18.saj. oli graafika õitseajaks
võiks näida mõnele möödujale kummalisena, taltsutas ta ennast. «Sain kirja,» ütles ta Athosele ja oma sõpradele. Kiri põletas d'Artagnani kätt ja ta oleks tahtnud sammu kiirendada. Kuid Athos võttis ta käsivarre ja noormees oli sunnitud oma sammu sõbra sammude järgi seadma. Lõpuks jõuti telki ja süüdati lamp. Planchet seisis uksel, et keegi ei saaks sõpru üllatada. D'Artagnan murdis väriseva käega pitsati lahti ja avas kauaoodatud kirja. 510 Kirjas oli eht inglasliku käekirjaga ja spartaliku lühidusega kirjutatud pool rida: «Thank you, be easy.» Mis tähendas: «Tänan väga, võite olla rahulik.» Athos võttis kirja d'Artagnani käest, süütas selle lambi tulel ja hoidis seal seni, kuni see tuhaks põles. Siis kutsus ta Planchet'. «Nüüd, mu poiss, võid nõuda oma seitsetsada liivrit. Kuid niisuguse kirjaga nagu see ei olnud sul eriti suurt riski.» «Siiski ei teinud vist paha, et ma mõtlesin välja kõikvõimalikke viise selle
annaabi.ee 
