olemas muusikavälises kontekstis. Üks levinumaid arvamusi on ,et muusika tähistab või esindab mingl moel teatud emotsionaalseid seisundeid. Muusika esitus Muusikaliselt nauditava esituse aluseks on 2 põhimõttelist võrdväärset komponenti : helilooja poolt kirja pandud partituur ja selle interpreedi poolne tõlgendus muusika väljenduslik komponent. Partituur on oma olemuselt teose konspekt, mis realiseerub muusikana alles esituse käigus. Ingardeni arvates ei ole partituur ja muusikateos kattuvad mõisted.noot sisaldab ainult üht osa teose eksisteerimiseks vajalikku infot, fikseerimata interpreedi panust muusikateosele partituur kui teose mittetäielik realisatsioon. Üldiselt võttes moodustab suure jao ja kogu meie muusikalisest käitumises muusika esitamine. Kitsamas mõttes on aga muusika esitus midagi sellist, kus esitaja või esitajate grupp eesmärgipäraselt mängib muusikat kuulajatele.
Fenomenoloogiline esteetika rõhutab, et alles vastuvõtt konstitueerib esteetilise objekti teos saab teoseks tajumise käigus. 63. Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad? - Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga teose maailm, tegelased, sündmused jne); 64. Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid. - Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad. Ingardeni järgi ei ole kõigi määramatuskohtade konkretiseerimine vajalik ega võimalik. 65. Mis on ootushorisont ja millistest osistest see koosneb? - Ootushorisont: lugejate eeldused, ootused, millega teosele lähenetakse. Rõhutab ühist, ajastuomast ootushorisonti teose ilmumise ajal valitsevad ootused kirjanduse suhtes. - Ootushorisonid komponendid: 1) zanri eelmõistmine tuttavad reeglid ja normid, 2) eelnev kirjanduskogemus, tuttavad teemad ja võtted,
Seetõttu võib autor sellega manipuleerida, näiteks jättes mulje, et lugu liigub õnneliku lõpu poole, kuigi tegelikult on see traagiline. Reinhart Kosellecki ajalooteoorias on ootushorisont oletuste kogum, milliseks tulevik peaks seniste sündmuste põhjal kujunema. 11. Kuidas kirjeldavad retseptsiooniesteetika ja hermeneutika lugemisprotsessi? Kommenteeriga isikliku kogemuse põhjal. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond): R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja). Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud
suhtluse läbi lugemisprotsessis mängivad olulist rolli ka lugeja varasemad kogemused, teadmised ja maailmavaade, mis kõik mõjutavad tema sotsiaalset käitumist lugeja ootuste horisont > selle alusel mõistavad ja hindavad lugejad loetud teoseid, on tihedalt seotud ajaloolise situatsiooniga ja võib aja jooksul muutuda, > kirjandusloo uurimisel peab vaatlema ka metatekstides väljenduvaid lugejate maitseotsuseid. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond) R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab `tühikuid' või `määratlematuid elemente' > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja) Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori
suhtluse läbi lugemisprotsessis mängivad olulist rolli ka lugeja varasemad kogemused, teadmised ja maailmavaade, mis kõik mõjutavad tema sotsiaalset käitumist lugeja ootuste horisont > selle alusel mõistavad ja hindavad lugejad loetud teoseid, on tihedalt seotud ajaloolise situatsiooniga ja võib aja jooksul muutuda, > kirjandusloo uurimisel peab vaatlema ka metatekstides väljenduvaid lugejate maitseotsuseid. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond) R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja) Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori
annaabi.ee 
