ekraanid Toodetakse rullimeetodil Vasefooliumile lastakse aurustuda grafeenil Odavam kui praegune meetod Päikesepatareid, Paiduvad puuteekraanid. Grafeen teeb footonist rohkem kui ühe elektronpaar Kui ühekihilisest grafeenist läbi lasta footoneid, tekib rohkem kui üks elektronpaar Ränipõhistel päikesepaneelidel toodetakse ühest footonist üks elektronpaar Multiple exciton generation Toodetud elektronide arv kasvab lineaarselt footonite hulgaga On püsiv infrapunasest spektrist ultravioletse spektrini. Grafeenoksiid seob radioaktiivseid jääke Grafeenoksiidi helbed vees seovad radioaktiivsed tuumad Tekib radioaktiivne sade, mida on kerge koristada Suhteliselt odav ja tõhus meetod puhastamiseks Vähe keskkonnasaastet. Kütuseelementides Kasutada saab kütuseelementides katalüsaatorina plaatina asemel koobalt grafeeni. See on odavam ja püsivam. 17h pärast oli alles 70 % katalüsaatorit vs 60% mis oli plaatinal Reaktsioon on aktiivsem. Kõrvaklapid.
seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse taevakiirgusena. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Radiatsioon on kõige tugevam aprillis ja kõige nõrgem detsembris, päikesepaistelised tunnid moodustavad südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel sügisel 30 50 %, talvel 10 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval aastas (Tallinna andmed).
See kiht laseb läbi päikese- ja soojuskiirguse, mis on lühikese lainepikkusega. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Metallioksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 56-65 % Soojust salvestavad klaasid Lisades sulamassile metalloksiide saadakse värviline, tuhmim klaas (roheline, hall, pruun). Absorbeerivad osa infrapunasest kiirgusest klaasi sisse ja seega vähendavad soojakadusid. Soojust ja valgust peegeldavad klaasid Klaasi pinnale on kantud metalloksiidi kiht: peegeldab tagasi suure osa päikese soojusest ja valgusest. Ei soojene. Väljast mõjuvad peeglina. Heli isoleerivad klaasid Eri paksustest ja erineva õhuvahe suurusega paketid (üks klaas 6 mm paks, teine lamineeritud klaasist ). Välisviimistlusklaas 14
valgus. Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgust materjalis hajub ning materjali läbipaistvus väheneb – matt materjal. Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral: näiteks valgustundlikud andurid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest ultravioletse valguseni. Päikeseenergiat võib muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil: töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p- juhtivusega, n- juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektroni paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites.
4 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Nende varieerimise abil võib luua dioode, mis kiirgavad erineva lainepikkusega valgust alates infrapunasest kuni ultravioletini, võimaldades saada meile soovitud värvusega valgusallikat.. Enamikul juhtudel vajatakse valgustuseks siiski valget valgust, mida valgusdiood otseselt ei anna. Seepärast kasutatakse valge valguse saamiseks LEDides mitmesuguseid võtteid. Enamasti kaetakse selleks kiibi alla asetatud reflektor-alus fosfooriga (ütrium ja alumiinium), mis dioodi UV- või sinise valguse mõjul luminestseerib valgena. Samuti kasutatakse valge
murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgus tundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemis e elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid
ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 10.6 Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser,
Aluspinna albeedo (peegeldusvõime, peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe *Insolatsioon - atmosfääri välispinna ruutmeetrile sekundis langev päikeseenergia hulk. Valguse all mõistame kiirgust, mis on võimeline ergutama silma võrkkesta ja tekitama valgusaistingu. Soojuskiirgust mõõdame füüsikaliste suurustega (näit. W/m²). Valgust tuleb mõõta ühikutega, mis lähtuvad inimsilma tundlikkusest. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Nähtava kiirguse lainepikkus on 380 ... 760 nanomeetrit. Ultraviolettkiirguse lainepikkus on 10 ... 380 nm, infrapunase kiirguse lainepikkus 0.77 ... 340 nm. Kiirgust iseloomustab selle intensiivsus ja spekter. Silma tundlikkus on kõige suurem lainepikkuse 556 nm suhtes (kollakasroheline kiirgus). Päikesekiirgusel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju, mis ilmneb kahjulikus
1 gigatonn (Gt) = 109 tonni. ppmv = miljondikku mahuosa; ppbv = miljardikku (tuhat miljonit) mahuosa; pptv = triljondikku (miljon miljonit) mahuosa. Emission - ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse. 18 Osoon, veeaur ja CO2 neelavad ka osa nähtavast ja lähedasest infrapunasest kiirgusest. Süsinikdioksiid süsihappegaas, CO2, värvuseta ja lõhnata gaas, taimede fotosünteesil oluline õhu koostisosa. Süsinikdioksiid CO2, mis annab umbes 55 % globaalse soojenemise protsessist eraldub atmosfääri tahkete jm. fossiilsete kütuste põlemisel, samuti metsapõlemiste tõttu. Aastas suureneb CO2 sisaldus atmosfääris umbes 1 % võrra, aastakümne jooksul CO2 kontsentratsioon 20 ppm võrra (Euroopa Keskkond 2010).