Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"infraorbitalis" - 6 õppematerjali

KIILLUU ehk PÕHILUU-os sphenoidale- peas
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari (crista galli). Umbmulk (foramen caecum). ÜLALÕUALUU (maxilla) (peas) Ülalõualuukeha (corpus maxillae) sees on ülalõuaurge (sinus maxillaris). Eesmisel pinnal (facies anterior) eraldab ninamisest pinnast ninamine sälk (incisura nasalis), silmakoobasmisest pinnast silmakoopaalune serv (margo infraorbitalis), millest allpool on silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus).

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Kraniaalnärvid
22
docx

Kraniaalnärvid

nasociliaris ­ n. ophtalmicus ­ gangl. trigeminale ­ n. trigeminus ­ nucl. spinalis n. trigemini 12. Silmamuna kestade puutetundlikkus: silmamuna kestad ­ nn. ciliares longi ­ pars ciliares ­ n. ophtalmicus ­ gangl. trigeminale ­ n. trigeminus ­ nucl. pontinus n. trigeminale 3.1.2 N. maxillaris, ülalõuanärv N. trigeminuse teine haru, läheb koljuõõnest for. rotundumi kaudu fossa pterygopalatinasse, kus jaguneb harudeks (läbivad luukanaleid). 1. N. infraorbitalis (tüve jätk): siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopasse, läbib samanimelise vao ja kanali. a) Rr. alveolares superiores: läbivad foramina alveolaria posteriora b) R. alveolaris superior medius ja rr. alveolares superiores anteriores: eralduvad kanalis Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillarise limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr

Meditsiin → Anatoomia
17 allalaadimist
Närvid
6
docx

Närvid

ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Kraniaalnärvid
4
docx

Kraniaalnärvid

Nucl spinalis ­ valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale ­ tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis ­ otsmikupk nahk 2. N lacrimalis ­ nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris ­ sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris ­ aferentne 1. N infraorbitalis ­ sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus ­ nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini ­ kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis ­ segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus

Meditsiin → Anatoomia
60 allalaadimist
Anatoomia eksam-IV osa-Aju
16
pdf

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

! 4. N. Trigeminus ! a) valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n. trigemini b) tundeganglion - ganglion trigeminale b) n. mandibularise koostises kiud (komponendid) eesmine tüvi – motoorsed kiud: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat., tagumine – sensoorsed kuid: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis d) n. maxillarise põhiharud (jagunemine) – n. zygomaticus, nn. pterygopalatini, n. infraorbitalis e) N. trigeminuse põhiharud ja väljumiskoht ajust n. ophtalmicus - fissura orbitalis superior n. maxillaris - foramen rotundum n. mandibularis - foramen ovale 5. N. vagus a) N. vaguse tuumad ja komponendid nucl. ambiguus (branhiomotoorne) nucl. dorsalis n. vagi (vistseromotoorne) nucl. gustatorius (erivistseraal-aferentne) nucl. solitarius (vistserosensoorsed) nucl. pontinus n. trigemini (somatosensoorne) nucl. spinalis n. trigemini (somatosensoorne) N

Meditsiin → Meditsiin
48 allalaadimist
Kraniaalnärvide tabel
10
doc

Kraniaalnärvide tabel

superior'i N nasociliaris mediaalne haru, omab pars nasalis't (ninale)et ciliaris't (silmamunale) silmakoopasse Pars ciliaris annab radix sensoria, mis on ühendusharu gandlion ciliarega · N maxillaris Aferentne koljuõõnest foramen N infraorbitalis tüve jätk, siseneb fissura orbitalis inferior'i kaudu silmakoopasse, läbib rotundum'i kaudu samanimelise vao ja kanali. fossa a. Rr alveolares superiores posteriores (läbivad foramina alveolaria posteriora) pterygopalatina'sse, b. R alveolaris superior medius

Meditsiin → Arstiteadus
96 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun