KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2.jaanuarist. Mait Mets Koopiad: (koostaja viisa) Personalijuht (kooskõlastusviisad) 23.04.2012 PROTOKOLL
ma ju lubasin. Kogu see artikkel on poliitilise taustaga ja suunatud rünnak just ühe kindla persooni vastu, kuigi samalaadse artikli võiks kirjutada pea kõikide juhtivate poliitikute kohta. Kui rääkida konkreetselt küsija mõnitamisest, siis selles valdkonnas on esireas peaminister ja rahandusminister ja mingil arusaamatul põhjusel ka haridusminister, kes ometi peaks olema selles vallas eeskuju näitaja. Nimetatud isikud on korduvalt nii valitsuse pressikonverentidel, kui riigikogu infotunnis küsijaid lollideks ja idiootideks nimetanud, naeruvääristanud küsimust Alavääristanud riigikogu liikmeid ja sellega kogu riigikogu. Tippu paneb loomulikult peaminister, kes oma väljaütlemistes, intervjuudes ja artiklites on halvustanud asjasse e poliitikasse mittepuutuvaid Eesti vabariigi kodanikke ( I. Neivelt, U.Sõõrumaa, proffessor R. Veidemann ). Eestile omaselt on kõik sellega väga rahul, kuna neid ju ei puuduta ja koos pekstes tunned ennastki suuremana.
Istungi juhatajal on õigus jätta vastamata nõuetele mittevastavale küsimusele. Vähemalt kümnel saadikul on õigus esitada enne valitsuse infotundi kirjalik küsimus pakilisel teemal. Sarnaselt Leeduga eelneb Eestis arupärimistele vastamisele pärija 5- minutiline kõne, seejärel 15- minutiline vastamisaeg. Arupärija võib esitada ka ühe suulise küsimuse, pärast küsimust toimuvad sõnavõtud. Iseseisvaid suulisi küsimusi esitatakse valitsuse infotunnis istungi ajal. Küsimuse esitamiseks, peab saadik esitama eelneval päeval taotluse, kus on ära märgitud küsimuse probleem. Juhataja võib ka lubada eelneva taotluseta, juhul kui on registreeritud infotunni ajal. Kirjalike küsimuste puhul on nõue, et nad oleksid lühikesed ja võimaldaksid lühikest vastust. Vastatakse kirjalikult, kuid vastus tehakse teatavaks ka teistele Riigikogu liikmetele. Enim levinud on suulised ja kirjalikud küsimused.
alkoholiaktsiis-vaid-kaupm https://www.postimees.ee/6424442/kas-jarsk-aktsiisitous-toesti-moodas-siiski-mitte https://majandus24.postimees.ee/6460892/kodumaal-kriitikat-saanud-eesti- alkoholipoliitika-palvis-rahvusvahelise-tunnustuse https://www.aripaev.ee/uudised/2018/11/13/alkoholi-aastaraamat-eestlased-toetavad- piirangutega-alkoholipoliitikat http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/print.php?itemid=1704 https://www.riigikogu.ee/pressiteated/taiskogu/ossinovski-selgitas-infotunnis- alkoholipoliitika-muudatusi/ http://www.ki.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Alkoholi-tarbmine- pressile.pdf
Toimuva ka valitsuse istungi ainuke päevakorrapunkt on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine ning majandusminister Edgar Savisaarele volituse andmine lepingu allkirjastamiseks. Majandusministri sõnul on pärast tagasiostu kõigepealt mõistlik kehtestada ettevõttes nn üleminekuaeg ja nimetada riigi esindaja ettevõtte juhatusse. Pikemas perspektiivis tuleb raudtee kaheks jagada ning veondus ja rööpavõrgustik eraldada. Riigikogu infotunnis kritiseeris ekspeaminister Juhan Parts teravalt Eesti Raudtee tagasiostu. Partsi arvates maksab riik Eesti Raudtee aktsiate eest 500 miljonit krooni õiglasest hinnast rohkem. ÄP Harry Tuul 10.11.2006 09.01.2007 tulid Eesti Raudtee aktsiad üle riigi omandisse, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tehingu lõpetamiseks allkirjastasid riiki esindav vandeadvokaat Tarmo Sild ning Eesti Raudtee senise eraosaniku BRSi esindajad tehniliste ülekannete lepingu, kus oli täpne
Koosolekud ja läbirääkimised . Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning näiteks infovahetuskoosolekul pole mõtet hakata maailma parandama ja lahendusi otsima." EMT kvaliteedijuhil Hillar Kroonil on nädalas vähemalt viis koosolekut. "Kõige rohkem
Komisjoni Presidendi nimetab ametisse EP Komisjoni tervikuna nimetab ametisse EP EP saab Komisjoni tervikuna ka ametist vabastada Komisjoni aastaaruande avalik arutelu Jagatud järelevalve Komisjoni tegevusele Liidu eelarve täitmisel Erinevate parlamendikomisjonide tegevus oma valdkonnas Ajutiste parlamendi uurimiskomisjonide loomine Õigus esitada Komisjonile küsimusi: kirjalikult või suuliselt (nt infotunnis või komisjonis) Järelvalvefunktsioon- Nõukogu Palju sõltub parlamendi ja eesistujariigi suhtest Pigem pehme kontroll, olla informeeritud Habras tasakaal liikmesriigi taseme ja EL ülesuse vahel Eesistujariigi ja parlamendi kohtumine perioodi alguses ja lõpus Eesistujariigi ministrid osalevad erinevates vormides Parlamendimenetluses Euroopa Parlamendi valimised Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant
koolituse vorm, mille puhul üks või mitu Fortum Termesti töötajat osaleb koolitusfirma poolt väljapakutud koolitusel koos teiste ettevõtete töötajatega. Koolitusplaani koostab personalitöötaja koostöös juhtidega kokkulepitud vormis üldjuhul kalendriaastaks ning see kinnitatakse vastavalt töökorraldusele. Koolituse ja ressursside planeerimine on pidev ja paindlik. Koolitusplaan tehakse teatavaks kõikidele töötajatele infotunnis, intranetis ja jooksvalt meeldetuletustena. Ettevõtte koolituseelarve koostatakse koos ettevõtte üldise eelarvega järgmiseks aastaks. Koolituseelarvest kinnipidamist jälgivad kõik teenistuste ja osakondade juhid koostöös personalitöötajaga. 5. Koolituse korraldamine Koolituse korraldamise eesmärk on kokkulepitud koolituste tulemuslik realiseerimine. Koolitust korraldab personalitöötaja koos töökeskkonna voliniku, struktuuriüksuste ja