26. novembril ,,Plekktrummi" saade raamides toimus intervjuu eesti kirjandus- ja keeleteadlasega Tiit Hennostega. Teise laua serva taga istus Joonas Hellerma - teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik. Peamiseks arutamis-objektiks sai ,,Romaanide võistlus", noorte kirjanikkude jaoks korraldatut konkurss, mille züriina ja sponseerijana esines Eesti Kirjanike Liit. Teema arendamises, puutusid vestluskaaslased kaks huvitavaid teemasid : milliseks peab olema hea romaan, ja kas võib, infotehnoloogiate ja meedia maailmas, kirjandus oma tähenduse tase tagastada? Saate oli transleeritud õhtul ETV kanalis. Juhilist positsiooni rääkimisel võttis külaline, pannes intervjueerijat tunda ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul tänapäevase toiminguga kirjanduse elus. Nagu ta ütles romaanid kaotasid oma originaalsust, kõik hakkasid kopeerima teineteist. Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 korda lugesid ühe raamatu. Igal
jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne. Tehnoloogilis- deterministlikuks võib nimetada väiteid, mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks. Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate keskpaik) ennast peamiselt kriitiliselt vastandanud tehnoloogilistele
majandusharud (metallurgia, energeetika, puutööstus, kergetööstus) tertsiaarne sektor  majandusharud, mis tegelevad teenindusega (meditsiin, transport, haridus, side) kvaternaarne sektor  majandusharud, mis on seotud teadusega ja juhtimisega võrgustikupõhine majandus  majandus, kus toimub kõiki eluvaldkondi omavahel siduv globaliseerumine ehk üleilmastumine, mis on võimalikuks saanud uute kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate, aga ka transpordi, eriti lennunduse kiire arengu tõttu. ettevõtlusklaster e Âkobar  mingis piirkonnas spetsialiseerunud suurettevõtete kogum kõrgtehnoloogiline tootmine - tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel teaduspark - ehitiste piirkond, mille ülesandeks on majandusel põhinev teaduse arendamine ning on kohaks, kuhu suurfirmad rajavad oma allüksuse, et kasutada just selles piirkonnas olevaid teadmisi ja loovtöötajaid.
Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. – Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika.  Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti:  Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast?  Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav?
On nimetatud infoühiskonna üheks mõjukamaks teoreetikuks. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline
Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 22. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline
. . John A. Hall on Kellneri järgijana mõnesid neist kirjeldanud. Halli nägemus on üsna teaduslik, põhineb ajaloolis-sotsioloogilisel pinnal29 . Hall ei tegelnud tööstusliku ega põllumajandusliku korra eelse ühiskonna teooriatega. Het- kel pole märgata ka ühtegi suurt nime, kes teooriat edasi arendaks30 26 . . . eeei, see ei ole muidugi ainus väljapakutud skeem. (EL) 27 Iseenesest ennustatakse ju infotehnoloogiate kasutuselevõtu ja virtuaalse maailmaga tekkega seoses majanduses päris suuri muutusi. Vähenevad transpordivajadused, toimub globaliseerumine. Väitlemata teooria plusside või miinuste üle oleks päris huvitav teada, mida see kõik endaga kaasa toob. (M) 28 Ei tea. . . (EL) 29 Kui kellelgi kätte satub, siis tema teoseid võib täitsa lugeda. (EL) 30 . . . eeinoh, neid väikesi ikka on, aga keegi ei võta eriti põhjalikult ette. (EL) Peatükk 2
annaabi.ee 
