demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia. Mikro ja nanotehnoloogia, arvutite tootmine, robotitehnika, geenitehnoloogia jne. Teaduspark piirkond, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid. Nt lennujaamad. Silicon Valley USA's Californias maailma kuulsaim infotehnoloogiafirmade piirkond. 1960. aastast mainekad firmad. Alumiiniumi tootmiseks on vaja boksiiti ja odavat energiat ja vett. Nt Islandil. Tööstused jaotatakse vastavalt soodsatele tingimustele. Tähtis on küllaldane tooraine, odav tootmine ning soodne kliima. Majanduse üleilmastumist näitab: Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, tollipiirangute järk- järgult kaotamine Rahvusvahelise kaubanduse käibe kiirem kasv võrreldes kogu maailma majanduse SKT või RKT kasvuga
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia,
müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud 8 Levinuimad kommertsvara põhimõtted: · Programm on kaitstud autoriõigustega · Programmis ei tohi teha muudatusi
2. ARVUTI TARKVARA JAGUNEMINE Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware); · jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 2.1 Ärivara Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega;
9 Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware); · jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 1. Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia,
Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware) · jaosvara (shareware) · proovivara (trialware) · vabavara (freeware) · vaba tarkvara (free software) · avalik tarkvara (public domain software) 22. Võrdle omavahel viite vabalt valitud arvutitarkvara liiki. (essee küsimus) · Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. · Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada. · Proovivara erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. · Vabavara on üldsusele tasuta kasutamiseks. Kaitstud autoriõigustega kuid võib levitada va ärieesmärkidel.
• ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). 22. Võrdle oma vahel viite vabalt valitud arvuti tarkvara liiki . ( essee küsimus ) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. . Muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 1490 päeva). proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel
või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud Levinuimad kommertsvara põhimõtted: · Programm on kaitstud autoriõigustega · Programmis ei tohi teha muudatusi · Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta
annaabi.ee 
