Tulemusi võib seostada sellega, et meil on tegemist ministriga, kelle töö ja tegemised ei ole tekitanud vastuseise ja halvustavaid märkusi ning on kajastatud ainult teemaga seonduvat materjali. Kõige rohkem artikleid oli pikkusega 1001-2000 tähemärki (14 artiklit). Teisel kohal on artiklid pikkusega kuni 1000 tähemärki (7 artiklit). Pikemaid artikleid oli vähem. Põhjus võib olla selles, ajakirjanike eesmärk on anda lühike, piisavalt ülevaatlik ja kokkuvõtlik info lugejale/ infotarbijale antud teemast. Pikemad artiklid kipuvad oma sisu poolest laiali valguma ja enamus inimesi ei viitsi seda lõpuni lugeda. Lugude kategooria kuulub suuremalt jaolt uudislugude alla (tervelt 21 artiklit). Kõrvale on panna ainult 4 pikemat analüüsi ja 1 juhtkiri Postimehelt endalt. Kuna sündmused oli tol ajavahemikul tulised ja uued teemad tulid kiirelt peale, on ajakirjanikud jaganud pigem uut infot väikeste kildudena ja lisanud mõned kommentaarid/repliigid asjaosalistelt, mitte
sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid
Infoplahvatuse fenomeni ja selle mõju on siiski kõige põhjalikumalt analüüsinud Derek de Solla Price. 8 Infoteaduse esimene ja peamine probleemivaldkond millele üritati lahendusi leida, oli infoüleküllus või infouputus. Infoteadlased nägid tehnoloogia kui vahendit sellest ülesaamiseks. Püüti leida vahendeid ja võimalusi, et vajalik informatsioon jõuaks infotarbijale õigel ajal, kohas ja vormis. UURIJAD Marcia J. Bates (1999) väidab, et infoteaduse teooria ja käsitlused on seotud mitmete üksteisega seotud valdkondadega, mis arenesid perioodil 1930-1970. Ta leiab et ühendavaks elemendiks oli keskendumine informatsiooni vormile ja struktuurile. Infoteadlaste tegevus jätkas enne Teist Maailmasõda alustatud uurimistegevust, mis tegeles salvestatud teadmistega. Henry E. Bliss'i uurimistulemused teadmiste organiseerimisest, mis eelnesid tema
Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, sisald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm. nimel. Suunat. e/v sisestele ja välistele infotarbijatele (finants- ja maksudear- vestus). Controllerile allub kogu arvestusosakond. Controllingu põhiül. saksa keeleruumis: plan., kontroll, informeerimine ja koordin. Suunat. e/v sisesele infotarbijale. Controllerile allub vaid e/v sisene arvestus. 33 24. Controllingu organisatsioon ja controlleri ülesanded ettevõttes. Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja operatiivjuhtimist, mille kaudu tagat. juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele. Juhi ül. on controlleri poolt välja tööt. alternatiivsete juhtimisotsuste vahel õige valiku tegem. Eeltoodust lähtudes võib
annaabi.ee 
