olukorras käituda ja kuidas mitte käituda. Samuti saavad õpilased teada palju nippe oma edaspidise elu korraldamiseks. Põhikooli ühiskonnaõpetuse kursusest peaks õpilane oskama väärtustada demokraatiat, tundma riiki ja peab omandama majandusliku mõtlemise põhitõed. Ühiskonnaõpetuse ühes peamiseks eesmärgiks on teha selgeks õpilastele, et igal inimesel peab olema oma arvamus ühiskonnaelu puudutavates küsimustes. Arvan, et ühiskonnaõpetusel on suur roll laste informeerimises ühiskonnast. Kodudes räägitakse majandusest ja poliitikast niivõrd vähe, et õpilane ei pruugigi aru saada, millega need seotud on ja mis on nende mõte. Kõikide päevakajaliste teemade kohta saavad õpilased tunnis esitada enda arvamust ning saavad osaleda ka aruteludes. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem arvamusi ja nõnda saavadki kõikide faktide erinevad küljed esitatud ja läbi arutatud. Sellisel viisil saavad paljud asjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks.
palju õigusi ja privileege, näiteks 99% Eesti ettevõtetes tegutsevatest usaldusisikutest on ametiühingute valitud. Kuid valitsus kavandab uut eelnõu, mis kärbib ametiühingute õigusi tunduvalt. Valitsuse eelnõu: vähendab töötajate õigusi ja võimalusi ise otsustada oma esindajate üle töötajaid esindaks informeerimisel ja konsulteerimisel vaid üks usaldusisik, sisuliselt jätab ametiühingud ilma õigusest esindada töötajaid osaledes informeerimises ja konsulteerimises töökohtadel; kaugema eesmärgiga soovib tõrjuda ametiühingud välja töökohtadelt; ei lisa midagi töötajate usaldusisikute õigustele; ei loo tingimusi, mis on hädavajalikud efektiivseks dialoogiks tööandjaga töökohal; nõuab informeerimise ja konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab läbivalt töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikut ametiühingu usaldusisikule, luues tingimused
aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5
õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt. Sõnast saab asja illokutiivse aktiga. Illokutiivses aktis me eristame: 1. Illokutiivne eesmärk milleks räägime 2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5
Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt. Sõnast saab asja illokutiivse aktiga. Illokutiivses aktis me eristame: 1. Illokutiivne eesmärk milleks räägime 2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud 23 ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5
eelneva tegevuse tõttu ning seejärel liigub jällegi III faasi tegevuse juurde jne. Subjekti suhtlemine ei ole midagi muud kui spetsiifiline käitumisakt. Suhtlemisakti faasid on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid on kadunud. Juhul kui motiiv kontaktiks säilib, naaseb subjekt teise faasi, peegeldades partnerit uuesti kuna partneri käitumine on muutunud eelneva vastastikuse suhtlemise tõttu. Kuivõrd partnerid tegutsevad kontaktis olles ühiselt mitte teineteisest isoleeritult (vastasel juhul ei oleks ka kontakti) võib suhtlusaktis:
annaabi.ee 
