[...] keelematerjalist loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, 24-25) Suuline vs. kirjalik kirjandus Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst;
Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Üldjuhul puudub suulisel tekstil autor ning tekst võib muutuda igal esituskorral. Miks on võimalikud erinevad kirjandusteaduse mõisted?
Siit järeldub, et funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.” edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber (Lotman “Poeetika lühikursus”) tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta Kitsas kirjanduse mõiste vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas “ilukirjandus” – mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele sisaldus.” (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; 24-25) Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud Suuline vs. kirjalik kirjandus kogukonnas peetakse kirjanduseks
- Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. - Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte. Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme
ülejänud read. Sellist jaotust kasutatakse ka tavalise teleri juures(50 Hz). Kuna terve kuvakaadri joonistamiseks kuluv aeg kahekordistub, tekib silmale märgatav vilkumine. Ülerealaotuse eeliseks on väiksema mahuga videokaader ja väiksem nõutav ülekandetrakti ribalaius. Poolkaadrikuva kasutatakse juhul, kui mingi tegur pildi allikast kuni selle kuvamiseni (kuvari elektroonika, ühenduskanalid, mälumaht jne) ei ole suuteline tagama täiskaadrikuvaks vajalikku informatsioonimahtu (-sagedust). Poolkaadrilaotusega monitorid on küll odavamad, kuid eelistada tuleks täiskaadrilaotusega monitore, mis annavad praktiliselt vilkumatu ekraanipildi. Täiskaaderkuva (non interlaced display)- puhul joonistatakse kõik read ühe elektronkiire käiguga. Kuna reaalne kaadrisagedus on 2 korda suurem kui poolkaadrikuva puhul, saavutatakse stabiilne, vilkumisvaba (flicker free) kuva. Tekib küsimus, miks ei valita kohe võimalikult maksimaalne kaadrisageduse väärtus
annaabi.ee 
