Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvaternaarne sektor – majanduss, mis infoühiskonnas hõlmab kommunikatsiooni, informaatikat, koolitus-, teadus-ja arendustegevust. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine – iseloomustab kõrge sündimus(40-45%) ja suremus(30-35%) ning madal iive. Epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ning loomulik iive negat. Peredes sünnib 10-12 last, aga täiskasvanuks saab aint 3-4 last, keskimine eluiga 40-45 a. Tänapäeval on sellist siiret üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika v Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. Demograafiline
Infotehnoloogiaga on läbi põimunud nüüdseks pea kõik eluvaldkonnad. Viimase kümnendiga on see IT-sfäär trastiliselt arenenud-muutunud ning seda arengukiirust ei ole siiani pidurdamas miski ja sellel progressil ei paista kunagi lõppu tulevat. Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on see midagi, millest ma ei taha saada osa ainult kõrvaltvaatajana. See tõttu olen ma esmakursuslane Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis. Poleks kunagi uskunud, et lähen informaatikat õppima. Mõeldes arvutispetsalistide peale tulevad kohe silme ette inimeste stereotüübid, mis ei ühti minu imagoga üldse. Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta "elukoolis" ja oli piisavalt aega mõelda, millega ma tulevikus tegelema tahan hakata, seega minu eriala valik ei olnud juhuslik. Valik sai tehtud huvist valdkonna vastu ja pragamaatilistel kaalutlustel kuna fakt on see, et antud eriala spetsialistidest on suur
Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida erinevaid ülikoole. Alguses arvasin, et IT-s saavutatakse vajalik tase vaid ülikooli teadmistega, kuid selliseks tõde ei osutunud.. Käisin tudengivarjuks, kus tudengid näitasid mulle, kust uurida TTÜ õppekava, ning öeldi, et informaatika õppimine ei tähenda sugugi vaid programmeerimistunde. Samuti käisin töövarjuks, kus öeldi kohe, et töötajaid koolitatakse
said vajaliku kauba muretseda kerge vaevaga nii endale kui ka sugulastele. Hetkel on populaarsed erialad kutsekeskkoolides hoopis kokk, pagar-kondiiter, tarkvaraarendus, ning kindlasti ka multimeedium. Müüja eriala konkurss pole nii suur, kuna rahva jaoks on see lihttöö, ning tööle saab asuda ka ilma kutsetunnistuseta. Kõige rohkem kandideerijaid kõrghariduse õppesse leiab õigus- ja majandusteadusest, kuid ära ei saa ka unustada informaatikat ning infotehnoloogiat, just nende erialade tasuta kohti on tellinud riik päris palju, seega Eesti vajab IT-spetsialiste. Tänapäeval on hinnas arvutispetsialistid, kes korraldavad tänapäevaelu täielikult – e-õppekeskkonnad, suhtlusvõrgustikud, e-poed, Skype jne. Tarbijad on muutunud mugavaks, soovivad kõike läbi arvuti ning interneti, seega nõudlus IT-spetsialistide järgi on tohutult suur. Nii kutsekoolid kui ka kõrgkoolid valmistavad ühiskonnale ette palju
(näiteks CBS, BBC, VEVO ja Hulu) ning teised organisatsioonid. Registreerimata kasutajad saavad üksnes videosid vaadata, registreeritud kasutajad võivad ka 3 piiramatus koguses videosid üles laadida. Firma ajalugu Youtube oli asustatud Chad Hurley,Steve Chen ning Jawed Karimi poolt,kes varem töötasid firmas PayPal.Chad Hurley õppis ülikoolis disaini Indiana University of Pennsylvanias ja Steve Chen ja Jawed Karim õppisid koos informaatikat University of Illinois Urbana-Champaignis. Youtube-i loomise idee sündis Hurley ja Chenil 2005 aasta esimesel poolel peale seda,kui neil tekkisid raskused videote jagamisega,mida nad filmisid ühel istumisel Cheni korteris San Franciscos.Karim ei käinud istumisel ja eitas,et see kunagi juhtus.Chen kommenteeris,et Youtube-i idee sünd oli ülepaisutatud meedia pootl,et rahvas saaks seda sünni mõtet paremini seedida.
ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
septembril. 5-11 aastased lapsed käivad algkoolis (Primary School). Algkool jaotatakse kaheks etapiks: a) väikelaste kool (Infant school), kus lapsed valmistatakse kahe aasta vältel ette õppetööks koolis. See on tegelikult mängukool; b) algkooli teises astmes (Junior school), kestab õppetöö kuni 11-nda eluaastani. (uk_kool) Väikelaste koolis õpetatakse põhiliselt lugemist ning arvutamist. Algkoolis õpetatakse aga inglise keelt, matemaatikat, teadust, informaatikat, usuõpetust, disainimist ning tehnoloogiat, ajalugu, geograafiat, kunsti, muusikat ning kehalist kasvatust. Nooremates klassides suunavad õpetajad õpilasi, et välja selgitada nende tugevamad küljed ja keskenduda nendele. 3.2. Keskkool Edasi on lapsed kohustatud minema keskkooli (Secondary school). Keskkooli lähevad nad automaatselt, ilma lisaeksamiteta. Kohustuslikus korras tuleb lastel läbida 5 klassiline keskkool. Keskkooli lõpus teevad nad küpsuseksamid ning antakse välja
annaabi.ee 
