Teisene rühm (sekundaarrühm) erineva suurusega inimkooslus; sageli anonüümsed, mittepersonaalsed, ajutised suhted; kujuneb praktilistest vajadustest tingituna Väike rühm piisavalt väikese liikmete arvuga, et võimaldada individuaalseid suhteid. Kas emasrühm või teisene rühm? Oleneb suhete iseloomust. Väikseim rühm diaad (2 inimest), triaad (3 inimest) Mida suurem rühm, seda enam on vaja reguleerida suhtlemist vajatakse liidrit (informaalselt alati olemas, sõltumata sellekohasest otsusest!) Juht (liider) keegi, kes tänu isiklikele omadustele on pidevalt võimeline mõjutama teiste käitumist Instrumentaalne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust organiseerida rühmaliikmete käitumist vastavalt rühma tegutsemisplaanile ja eesmärkidele Ekspressiivne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust kujundada rühmas harmoonilised suhted, solidaarsuse õhkkond ja minimiseerida konfliktid
MENETLUS) Rikkumismenetlus Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht. Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse käik 1. Komisjon annab kõigepealt võimaluse liikmesriigile õigusakti vastuvõtmise asjaolusid informaalselt selgitada. 2. Kui selgitus komisjoni ei rahulda, siis saadab komisjon formaalse kirja, kus nõuab liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamist. 3. Kui järgnenud formaalne arvamuste vahetus lahendust ei too, siis esitab komisjon asjas oma põhjendatud arvamuse. Põhjendatud arvamuses ütleb komisjon täpselt, milles rikkumine seisneb ja annab tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. 4. Kui liikmesriik tähtajaks rikkumist ei kõrvalda, pöördub komisjon liikmesriigi vastu Euroopa Kohtusse.
• kasulikkuse väärtus – abi ja koostöö igapäevaste vajaduste rahuldamisel, maailmapildi avardamine. - prosotsiaalne käitumine SÕPRUSE KULGU mõjutavad: - lähedus (proximity) – pole mõeldud emotsionaalset lähedust, vaid geograafilist lähedust. Sõpruse tekkimisel hakkab mõjuma see, mil määral inimesed puutuvad kokku. Nt. lähedane suhe pinginaabriga, või toakaaslasi ühikas. - järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe. - võimalused jagada oma ideid ja tundeid Meeldimist mõjutab: - Sarnasus – erinevates aspektides, sh hoiakutes, väärtustes, hariduslikus ja sotsioökonoomilises taustas jne - Tuttavlikkus – seda suurendab sarnasus, lähestikku paiknemine, kokkupuutumine - Väärtustamine ja selle väljendamine - Füüsiline atraktiivsus - Berscheid, Reis, 1998 - Kontekst = eneseavamine Eneseavamine
on olulisimad projektiedu mõjutajad (sektor D). Teiste sektorite esindajatega tuleb tegeleda vastavalt vajadusele informeerida, hoida rahulolevaina või viisakalt, kuid projekti teemadel vähe suhelda. Joonis 6. Huvigruppide mõjujõu ja huvide maatriks. Lisaks eelnevale analüüsile on oluline läbi mõelda suhted huvigruppide vahel, kes on projektikommunikatsioonis ,,väravavaht" ning (esialgu) varjatud huvigrupid. Mõned huvigruppide esindajad võivad olla omavahel seotud (ka informaalselt) või võivad tekkida suhted seoses projektitöö arenguga. Selliste seoste teadvustamine ja huvigruppide kaardile lisamine aitab huvigruppide mõjutamise tagajärgede ennustamisel. Informaalseid kanaleid pidi levivad huvigruppide esindajate vahel nii head kui halvad uudised projekti kohta. Suhtlemine ei pruugi projektijuhi ja huvigrupi vahel toimuda vahetult vahendajaks võib olla nn. väravavaht (gatekeeper). Selles rollis võib olla näiteks mõne teise osakonna
loogika algkursuse raamidesse. Allpool käsitletakse tõestamist kui veenva dialoogi vormi, mis on teistest dialoogi vormidest ehk kõige tihedamalt formaalse loogikaga seotud. Loogika rakendamisele väitlustes kaasati juba traditsioonilise loogika aegadel informaalset loogikat, eelkõige tõestamise õpetusena ning arutlusvigade analüüsina. TÕESTAMINE FORMAALSELT: tõestus (proof) on tõesest väitest (või tõestest väidetest) kehtiva arutluse abil tõese järelduse saamine. INFORMAALSELT: kommunikatsioonis esinevat protseduuri (dialoogi) nimetatakse mingi väite tõestuseks (argument, demonstration)5, kui protseduuri (dialoogi) eesmärk on tekitada dialoogipartneril veendumus, et tõestatav väide on tõene, ning see tõestus põhineb mingil kontekstil, järjekindlal arutlusskeemil ning eeldustel, mille tõesust antud protseduuri (dialoogi) raames kahtluse alla ei seata. Kahtluste tekkimisel võib tekkida vajadus täpsustada
annaabi.ee 
