Kuid ajakirjandus kirjutas sellest ning sügisel räägiti isegi demokraatlikust kriisist Eestis. Eestis ongi meedia mõju tohutu suur, sest Eesti on väike riik ja enamikel on kätte saadav internetiühendus. Kuna Eesti on väike, on kõik uudised kiiremi ka tervele rahvale teada. Ajakirjandus on internetiajastul mõjutanud inimesi väga palju ning kuigi on positiivsete mõjude hulgas ka negatiivsust, siis usun, et inimesed ei oleks nõus elama infopuuduses nagu elati sajandeid tagasi. Marie Lisette Luha
karmimat kriitikat. See muidugi tähendab, et lääne tähelepanu läheb järjest rohkem sinna. Praegu on tegelikult ka see probleem, et Euroopa Liit on majanduslikult nii nõrk, et ei suuda projitseerida sinna oma võimu ja raha, mida EL võib-olla kümme aasta tagasi oleks suutnud. Ja kui seal on Venemaa huvid ja Venemaa oma trumbid ja kaardid, siis on neil võimalik läänelt mingeid asju välja pressida. Praeguses infopuuduses ei saa me välistada, et Süürias läheb käiku Liibüa mudel, et Assad kukutatakse seest. Siis on tegemist juba täiesti uue reaalsusega ning seda kuidas Venemaa siis käituks me ei tea. Eesti on USA sõjaline liitlane ja konflikti korral oodatakse Eesti sõjalist panust Süüria konfliktis. Eesti sõdurite saatmise Süüriasse otsustavad kõrgeima võimu (rahva poolt valitud esindajad) ehk Riigikogu liikmed.
arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse
infopuudus. Määramatuse puhul on aga tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatuse liigid: kvaliteedi-, kasu- ja hinnateadmatus. Kui kvaliteediteadmatusega kaasneb kvaliteediinfo ebasümmeetrilisus, tekivad negatiivse valiku ja/või moraalse riski olukorrad. Sel juhul võib turg kindlate(kõrgemate) kvaliteediastmete jaoks kokku variseda. Kasuteadmatus võib väljenduda mingite kaupade ala-või ülenõudluses. Hinnateadmatus seisneb turuosaliste infopuuduses tasakaaluhinna suhtes, mis võib tekitada viivitusi tehingutes ning tuua kaasa turutasakaalu ajutisi häireid. Määramatusest ja sellega seotud riskiest: Kahju suurus või selle tõenäaosus ei ole prognoositav. See on nii massiliste ja omavahel statistiliselt seotud nähtuste puhul (näiteks konjunktuurne tööpuudus); Asümmeetriline infojaotus, millega kaasnevad negatiivse valiku ja moraalse riski probleemid; Inimeste kalduvus
Inimesel on 2 tüüpi infotöötlust: 1. automaatne ja väga kiire, vähe energiat 2. pikem, energia ja ressursimahukas, see läheneb arutlusele ja teadlikule kaalutlemisele Valik tehakes: 1. aeg ajapuudus 2. kognitiivne koorem 3. olulisus väheouline kiiresti Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 4. info kättesaadavus mida vähem infot, seda raskem analüüsida ja kaalutletud otsuseid langetada. Infopuuduses tehakse lühikesi ja kiireid otsuseid. Mida suurem on inimesel kognitiivse kurnatuse määr (muud tegevused), seda suurem on tõenäosus fundamentaalsele veale. Isetäituvad ennustused Inimese tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise tõenäosust. (vt slaid). Efekti suurus max 30% kogu inimese käitumisest. Kui usaldusväärsed on meie andmed teiste inimeste kohta? - Mida tuttavamad on inimesed sihtmärgiga, seda enam tõepärased on nende muljed.
annaabi.ee 
