Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile
11 seostada ja kasutada otsuste tegemiseks ning planerrimiseks mõtlemine tähistab neid protsesse. Informatsioon on tihti sõnaline, mõtlemine toimub mõistete abil. Kuna kõigile tunnetusprotsessidele on ühine see, et alati on info vähemalt mingil ajal aktiivse opereerimise objektiks ja sel moel muudetakse info tarvitamiskõlblikuks, nimetatakse nende protsesside uurimist infoprotsesside psühholoogiaks. 5.2 Motivatsiooniprotsessid Motiivid äratavad inimestes vajadusi ja ajendeid, mis määravad tegevuse eesmärkide tekke ja püsivuse ning väljendavad inimesele endale tema soovina. Lisaks motiividele loetakse motivatsiooniprotsessideks ka emotsioone. Nende protsesside uurimine on seotud mitmesuguste probleemidega: argielu keerukuses tekib inimesel väga mitmesuguseid
Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi. Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine. Probleemi puhul
sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Eriti oluline on see firmajuhil, arstil, õpetajal, teadlasel. Tekivad uued ametid, näiteks teadmiste insener, kes ei tunne sügavalt konkreetset ainevaldkonda, kuid on kasulik probleemi lahendamisel. Üha rohkem tegeldakse virtuaalse keskkonnaga (vt Ahasan ja Väyrynen, 1999). Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kirjanduses leiab palju infot kognitiivse psühholoogia kohta. Kognitiivne psühholoogia on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Ta on tihedas seoses infotöötluse psühholoogiaga ja tehisintellektiga. Kognitiivse psühholoogia laboratoorsed uuringud
Grupitöödes analüüsitakse läbi kõik põhi- ja tugiprotsessid, avastatakse vead ning nende vältimise ja teisiti toimimise võimalused. 5. Suurt tähelepanu pööratakse juhtkonna arendamisele ja koolitusele. Ka koolituseelarves eraldatakse selleks nt kaks korda suurem osa vahenditest kui ülejäänud personalile. 6. Koolituse eesmärgid ja sisu on suunatud kvaliteedi tagamise protsesside (kvaliteedijuhtimine, standardid, spetsifikaadid, töö- ja infoprotsesside analüüs, meeskonnatöö jne) ning organisatsiooni toimimise kindlustamisele ja pidevale täiustamisele. 7. Eriline tähtsus on kvaliteedi hindamise alaste teadmistel ja oskustel. Organisatsioonisiseselt hinnatakse juhtimist, süsteemide toimimist, protsesse, töötajate ja klientidega seotud tulemusi. Viimasete puhul rakendatakse ka välishindamist, enda töö võrdlemist teistes organisatsioonides saavutatuga. 8
annaabi.ee 
