Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu Saussure, Ferdinand de - Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid, määratleb keelt kui märgisüsteemi, millele "on olemuslik mõtte ja akustilise kujundi ühtsus, kusjuures mõlemad märgi komponendid on võrdselt psüühilised". Veel väidab Saussure, et kõnelejad üldiselt ei teadvusta oma keelekasutust ning et iga rahvas on üldiselt oma keelega rahul; selline traditsiooniline lähenemine (keel päritakse vanemailt) on üks
et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka
et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka
et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. 11 Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. K. L
Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltes edastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu (vt tähenduse polüseemia). Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. ...Lõikame loodust, organiseerime ta kontseptideks ja kirjeldame tähendusi kuna me oleme oma keelekollektiivi liikmed ja meil on kokkulepe, mis ei ole kuidagi selgelt väljendatud, kuid on kohustuslik; ilma selleta me ei saaks millestki rääkida. Benjamin Lee Whorf väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumiseli. Tuletõrjuja
annaabi.ee 
