Tervikliku infohalduse korraldamisega on mitmeid probleeme. Alljärgnevalt on neist välja toodud mõned. Kuidas Sina need lahendaksid? Millised väljatoodud infohalduse probleemidest eksisteerivad Sinu organisatsioonis? 1. Organisatsioonid ei ole infohalduseks piisavalt küpsed(org. ei teadvusta endale infohaldust) – puudub terviklik ülevaade organisatsiooni infovaradest, ei mõisteta info mõjusid äriprotsessile ega teata, kus info tekib. Tuleks välja selgitada ettevõtte hetkeolukord, kaardistatada protsessid, info liikumine ja infosüsteemide vaheline andmevahetus. Tuleb töötajatele teha selgeks, miks on info oluline, koolitamine
Infohalduse praktiline töö nr 2 1. Püüdke leida oma uurimustöö jaoks Google'ist definitsioone, kasutades funktsiooni define: esitage üks definitsioon, kirjeldage otsingu käiku ning lisage viide allikale. Avan Google'i otsingu https://www.google.com/ , sisestan otsisõnaks define: kommunikatsioon töökohal, sest ühe sõnaga ei pruugi saada minu uurimustööle vastavat informatsiooni. Esimeseks tulemuseks tuleb http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-14650/V %C3%A4givaldne-kommunikatsioon-t%C3%B6%C3%B6l . 2. Sooritage otsing andmebaasis Google Scholar ning leidke oma uurimustööks üks teadusartikkel. Mitu artiklit selle autorilt veel andmebaasist leiate ( kui artiklil on mitu autorit, siis valige üks nendest). Kirjeldage otsingu käiku. Avan lehekülje http://scholar.google.com/ , sisestan otsingusse Intergenerational communication in the workplace. Sorteerin välja artiklid aastast 2...
selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis. Märkus: Eristatakse elukäigu kolme etappi: I-aktiivne, II-poolaktiivne, III-passiivne infohaldus – Valdkond, mis tegeleb informatsiooni kui organisatsioonilise ressursi analüüsiga. See haarab igasuguste andmete ja informatsiooni definitsioone, kasutusviise, väärtust ja levitamist organisatsioonis sõltumata sellest, kas seejuures kasutatakse arvuteid või mitte. Infohalduse eesmärgiks on organisatsiooni edukaks toimimiseks oluliste andmete ja informatsiooni väljaselgitamine ja nende efektiivne kasutamine andmed – inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks andmed (data) - potentsiaalne info, mis võib saada kasutatud
Kasutatud 05.12.2015 http://www.dokumendihaldus.ee/?Dokumendihaldus. Dokumendihalduri kutse (2014). MTÜ Dokumendihaldurite Ühing. Kasutatud 05.12.2015 http://www.dokumendihaldus.ee/?Dokumendihalduri_kutse. Digitaalse dokumendihalduse korraldus riigihalduses (2007). Riigikontroll. Kasutatud 05.12.2015 http://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=ixgVhWjwzzo %3D&tabid=149&mid=765&language=et-EE. Dokumendi- ja infohalduse hetkeolukorra ja rahvusvaheliste kogemuste analüüs (2014). Lõpparuanne. Kasutatud 05.12.2015 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne_- _dokumendi-_ja_infohalduse_hetkeolukorra_ja_rahvusvaheliste_kogemuste_analuus_1_2.0.pdf. Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele - korduma kippuvad küsimused. Tepinfo OÜ. Kasutatud 05.12.2015 http://www.tepinfo.ee/DHPN3/dn-yleminek-kkk.htm#algus.
vastavuse üle seadustele, teistele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele. Samuti arendab amet riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme ja koordineerib asutustevahelisi riigi infosüsteemi arendamise projekte. 28. Mis on RIHA? Riigi infosüsteemi haldussüsteem Riigi infosüsteemi terviklik kaardistus, halduse töövahend. 29. Mis on RIHA eesmärk? Riigi infosüsteemi haldussüsteemi eesmärk on riigi infosüsteemi haldamise läbipaistvuse tagamine, riigi infohalduse planeerimine ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogude koosvõime toetamine. 30. Mis registreeritakse RIHA-s? RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud. Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid.
Andmekonverents Kas Euroopas aktsepteeritud seaduspõhimõtete järgi on seaduslik laenutada või edasi müüa autoriõigustega kaitstud tarkvaratoodet? Jah, kui laenutaja või edasimüüja on saanud selleks autoriõiguse omanikult loa. Milline teenuse strateegia on kõige sobivam ettevõttele, kes toodab kliendile tema spetsiifilistele vajadustele kohandatud tooteid? Tootmine tellimuste järgi nn ,,rätsepatöö" Uued infohalduse tehnoloogiad võimaldavad organisatsioonidel luua, hallata ja levitada teadmisi oma töötajate hulgas. Sellised süsteemid on näiteks teadmusjuhtimissüsteemid. Milline on kõige tähtsam tööülesande kirjalikust vormistamisest saadav eelis? Olemas on ühine arusaam töö sisust, mida tuleb teha. Milline on ootamatult ilmnenud tehniliste ühilduvusprobleemide kõige tõenäolisem mõju projekti käigule? Vajalikud on muutused tööde ajagraafikus.
· Parlament: http://www.ft.dk/?/samling/20021/MENU/00000005.htm (ingliskeelne versioon) · Riigi Infotehnoloogia- ja Sideamet: http://www.itst.dk/mainpage.asp · Puuetega Inimeste Võrdsete Võimaluste Keskus: http://www.clh.dk/ · Taani Puuetega Inimeste Nõukogu: http://www.dch.dk/english/index.htm Soome Kõrgetasemelised võrguteenused. Avalike võrguteenustega seotud kvaliteedi- ja hindamiskriteeriumid avaliku infohalduse nõustamiskomitee (JUHTA), Siseministeerium http://www.vm.fi/tiedostot/pdf/fi/33273.pdf Võrgulehtede loomise suunised http://www.intermin.fi/intermin/hankkeet/juhta/home.nsf/pages/AB3905A05FD6EA90C22 56BE600225323?Opendocument ALLIKAD · Virallinen lehti, 1917-... Helsinki, 1917-... (Ametlikku Teatajat on välja antud 1857. aastast muude nimede all). Veebiallikad: · Parlament (Eduskunta): http://www.eduskunta.fi/ · Presidendi Kantselei: http://www.tpk.fi/english/
annaabi.ee 
