(küüneplaat hakkab nahast eralduma) ja küüneplaadi paksenemine 2. Superfitsiaalne (pindleviv) valge onühhomükoos Tekib nakatumisel T. Mentagrophytes'ega. Kahjustab ainult varbaküüsi, kuid muudab küünt palju aktiivsemalt kui T.rubrum. Esmalt kahjustub küüne pinnal väike ala, millele järgneb küüna ulatuslik haaratus. 3. Proksimaalne (keha keskteljele lähim) subungvaalne onühhomükoos Esineb harva, tavaliselt HIV-viirusega nakatunud isikutel, infitseerumisel T.Rubrumiga. 4. Totaalne düstroofiline onühhomükoos võib kujuneda kõigi eelmiste baasil. Haigus algab ühel küünel, edasi levib märkamatult ka teistele. Iseloomulikuks nähuks on see, et 1-2 küünt mõlemal jalal jäävad terveks. Sõrmeküünte dermatofüütia Esineb 4-5 korda harvemini kui varbaküüntel järgneb tavaliselt varbaküünte dermatofüütiale. Haigustunnused on varbaküüntel, kubemevoltides ja ühel käel.
levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisse viidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul ja seda tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. Aktiivne immuunsus jaguneb kaheks: Loomulik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad nakkushaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerumisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks. Kunstlik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse – vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia on kalduvus ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine ehk allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi ning see on sagenenud
purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi; haava epiteliseerumine (uue epiteeliga katmine) toimub 10-12 päevaks. Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid. III astme põletus – dermaalne põletus (combustio escharotica): nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid; haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas; nahaalune kude on ödematoosne; võib esineda hemorraagilise sisuga ville; valutundlikkus puudub;
Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga emaslesti satub püükidesse vähem, kid erivalt isaskaladest leidub neil haavandeid keha ülemisel poolel, kuigi harva. Viimatinimetatud sugudevahelist erinevust on täheldatud ka Soome rannavetes. Tundub tõenäosena oletus, et oluline osa lesta haavandite tekkeks Läänemere selles piirkonnas on kudeajal tekkinud vigastuste infitseerumisel. Kevadistes püükides on täheldatud suhteliselt suurt armistunud haavandite osakaalu. Läänemere madalama soolsusega osades, sh Eesti vetes, on täheldatud nahahaavandite sündroomi mõnevõrra sagedamat esinemist, võrreldes kõrgema soolsusega läänepoolsete aladega. Nahahaavandeid esineb lestal ka Põhjameres. Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud
23. Pankrease tsüstid. Klassifikatsioon. Diagnostika. Komplikatsioonid. Ravi printsiibid. Ägeda pankreatiidi tüsistustena võivad areneda pankrease tsüstid. Eristatakse pseudotsüsti ja abstsessi. Pankrease pseudotsüst võib tekkida ägeda pankreatiidi järgselt, alkohoolikutel ja traumahaigetel ka pankreatiidita. Sümptomiteks valu, kaalulangus, hellus palpatsioonil, palpeeritav mass, harva ikterus, infitseerumisel palavik. Diagnoosimise valikmeetodiks on KT. Komplikatsioonidena võivad tekkida infektsioon, ruptuur, hemorraagia. Enamikul juhtudel lahenevad spontaanselt, kuid mitte alati. Ravi: sümptomaatilistel puhkudel drenaaz või kirurgiline ravi. Võib retsidiveeruda. Pankrease abstsess on ägeda nekrootilise pankreatiidi hilistüsistus. Tekib 2-3% patsientidest, sageli mitu nädalat pärast pankreatiiti. Sümptomitena palavik, oksendamine, epigastriumi valu, palpatoorne mass, hellus.
ja vähendada residentmikrofloorat. Teostatakse peale iga hügieenilist kätepesu ja peale iga kokkupuudet patsiendiga kui ei ole toimunud käte nähtavat saastumist. Kirurgilise käte antiseptika eesmärgiks on hävitada naha pinnal olev transiitmikrofloora ja vähendada residentmikrofloorat ja säilitada antiseptikumi toime operatsiooni ajal. Teostatakse peale iga kirurgilist kätepesu, lühiajaliste operatsioonide vahel ja operatsiooni ajal toimunud käte infitseerumisel. Antiseptikumi anumad peavad olema paigutatud: · Hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise kraanikausi kõrvale · Igas palatis haiglapersonalile kättesaadavasse kohta Antiseptikum kanda kuivadele kätele ja küünarvartele nii, et käed ja küünarvarred oleksid ettenähtud aja jooksul niisked (antiseptikumi toimeaeg e. ekspositsiooniaeg on antud vastava ainega kaasas olevas juhendis). Toimeaja möödudes lasta kätel kuivada. Antiseptikumi ei kuivatata ega loputata kätelt