now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present he is working in the garden. (Praegu ta töötav aias.) ING-vorm moodustatakse tegusõna simesest põhivormist (s.t. infinitiivist) lõpu -ing lisamisega : work + ing = working, help + ing = helping Sealjuures: · infinitiivi lõpus olev -e write writing jäetakse üldreeglina ära smile smiling shine shining · kui infinitiivi lõpus on üks begin beginning täishäälik + üks rõhuline kaashäälik, run - running siis viimane kahekordistub set setting
vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja tegusõna быть kaotab oma leksikaalse tähenduse ning määrab arvu ja pöörde (Topkina, 2016). Süntaks Riifi keeles tavaliselt kasutatav sõnajärjestus on järgmine: verb-subjekt-objekt, kuid võib kohata ka teist järjestust: subjekt-verb-objekt (Britannica, 2016). Vene keeles on kaks sõnajärjetüüpi: neutraalne ja inversiivne ehk pöördjärg. Neutraalne sõnajärg
konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel) 29
Tõeliste tingimuslausete puhul on verb kindlas kõneviisis või da-infinitiivi vormis (isegi kui JOOKSEME/JOOSTA, jääme hiljaks), mittetõeliste tingimuslausete puhul kasutatakse tingivat kõneviisi (kui ma nii TEEKS, läheks mul halvasti). Aega, viisi, eesmärki ja muid teisejärgulisi sündmusi saab väljendada lauselühenditega. Ühendverbid on üldiselt aja või viisi laused või funktsionaalselt ebamäärased adverbiaallaused. Des-vormid tekkisid da-infinitiivist, lisatakse kesksõna (olles teinud). Nominalisatsioone kasutatakse aja ning eesmärgi väljendamiseks (ootasin tema SAABUMISENI, päikese LOOJUMISEL pilved punetasid). Relatiivlausung on kas nimisõnale eelnev (nuttev laps) või järgnev (laps, kes nutab). Relatiivpronoomenina kasutatakse küsisõnu. Põhistrateegia lausete koordineerimisel on sidesõnade kasutamine (ja, ning, ega), aga ka kirjavahemärke kasutatakse
de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb ( määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine ( umbmäärane artikkel) Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt
er.sie,es hatte gewußt sie hatten gewußt Sie hatten gewußt Kasutatakse seoses imperfektiga, kusjuures ta väljendab lõpetatud tegevust, mis eelnes imperfektis (lihtminevikus) toimunule. "Sie gingen zum Platz, ,an welchem Klaus gestanden hatte." 11 Tulevik (Futurum I) Futurum tuletatakse abiverbi "werden" olevikuvormist (Präsens) ja põhiverbi infinitiivist. Ich werde zeigen wir werden zeigen du wirst zeigen ihr werdet zeigen er,sie,es wird zeigen sie werden zeigen Sie werden zeigen Eesti keeles antakse tuleviku edasi tegusõna oleviku vormidega, ka saksa keeles võib see nii olla, kusjuures tuleviku kandjaks on kontekst. Näit. "Sie besuchen Städte." "Morgen kommt Hans." Eesti keelde tõlkimisel on mõnikord "werden" vaste "saama"/ "hakkama". Sie wird Ärztin. Temast saab arst.
annaabi.ee 
