a) Rr. alveolares superiores: läbivad foramina alveolaria posteriora b) R. alveolaris superior medius ja rr. alveolares superiores anteriores: eralduvad kanalis Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillarise limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele) c) Lõppharud: rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores; innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. 2. N. zygomaticus: (lat haru-nahk) siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n. lacrimalisega. Seejärel tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r. zygomaticofacialiseks ja r. zygomaticotemporaliseks. Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et
moodustavad plexus dentalis superior'i, millest algavad rr dentales superiores (hammastele) ja rr gingivales superiores (igemetele) d. Lõppharud rr labiales superiores, rr palpebrales inferiores, mis innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. N zygomaticus lateraalne haru, siseneb fissura orbitalis inferior'i kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n lacrimalis'ega. Edasi tungib foramen
Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja
facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) ! a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused, tuua kummastki 2 näidet b) rectum’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid c) colon transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion
liigutused rääkimisel, musitseerimisel, kergejõustikus) NELJAS VATSAKE - VENTRICULUS QUARTUS - rombaju õõs, mis meenutab kujult telki (B1) - ülalpool läheb see üle keskaju-veejuhaks (B2) - allpool läheb üle tsentraalkanaliks (B3) - eristatakse põhja ja lage FOSSA RHOMBOIDEA – ROMBAUK - moodustab neljanda vatsakese põhja - ülalt piiravad: pedunculi cerebellares superiores (A4) - alt piiravad: pedunculi cerebellares inferiores (A5) - keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6) ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal
◦ dorso de la lengua (keeleselg ): predorso, mediodorso, postdorso ◦ raíz (keelejuur) Paladar (suulagi ): ◦ paladar duro/ paladar (kõva suulagi ): prepaladar, mediopaladar, postpaladar ◦ paladar blando/ velo paladar/ velo (pehme suulagi ): zona prevelar, zona postvelar dientes: ◦ dientes superiores/incisivos superiores (ülahambad ) ◦ dientes inferiores (alahambad ) Alvéolos (alveoolid e hambasombud ) labios: ◦ labio superior (ülahuul ) ◦ labio inferior (alahuul) La fonación es el trabajo muscular realizado para emitir sonidos inteligibles (comprehensible, understandable), es decir, para que exista la comunicación oral. El objetivo último de la fonación es la articulación de palabras, a través del proceso por el cual se modifica la corriente de aire
--Bien. Descansa, descansa. Pasaron otros minutos en silencio. De pronto ella pareció prestar oídos a algo. Habló abruptamente, con voz alta y grave. Ésa no era Catherine. --Hay siete planos en total, siete planos, cada uno de los cuales consta de muchos niveles; uno de ellos es el plano de la rememoración. Se nos permite ver la vida que acaba de pasar. A los de niveles superiores se les permite ver la historia. Pueden volver y enseñarnos la historia. Pero nosotros, los de los niveles inferiores, sólo podemos ver nuestra propia vida... la que acaba de pasar. 109 »Tenemos deudas que deben saldarse. Si no hemos pagado esas deudas, las tendremos que llevar con nosotros a otra vida... a fin de que puedan ser elaboradas. Se progresa pagando las deudas. Algunas almas progresan más deprisa que otras. Cuando se está en la forma física y se elabora... se elabora una vida... si algo interrumpe nuestra capacidad de... de pagar esa deuda,
annaabi.ee 
