Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis
mitmuse omadega võrreldes markeerimata, kuigi realiseeruvad nähtavate morfidena. Morfoloogilise markeerituse teooria tähtsaim tähelepanek on see, et opositsioonide formaalselt tunnusjoonteta liikmed on oma tähendussisu poolest olulisemad, lihtsamad, põhilisemad, isegi algsemad, kui seda on markeeritud liikmete tähendused. Ainsus (üks) on järelikult kognitiivselt "vähem" kui mitmus (kaks või rohkem); nominatiivi vormis substantiiv vaid nimetab eset, inessiivi lõpuga -s varustatud substantiiv aga informeerib lisaks asukohast; preesens väljendab käesolevat aega ja on seega sõna otseses mõttes kõnelejale lähemal kui möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne. Seega on olemas seos lihtsa tähenduse ja lihtsa vormi vahel; selle kohta kasutatakse
mis käsitleb verbimoodustuse varieerumist (1996). Võru noomeni- ja verbitüübid leiame Sulev Iva koostatud ,,Võru-eesti sõnaraamatu" (2002) lisast. Murrete tähtsamate morfoloogiliste joonte ülevaated on akadeemiliste tekstiköidete sissejuhatustes (vt eespool). Lõunaeesti morfoloogilisi uuendusi esitab Pajusalu 1999b. Kirjutatud on ka artikleid üksiknähtustest, näiteks komparatiivi tüvemoodustusest (Pajusalu 1995), lõunaeesti nud-kesksõna (Keevallik, Pajusalu 1995) ja inessiivi dünaamikast (Pajusalu jt 1999, Velsker 2000), Hargla murraku genitiivist (Rosenberg 2000), Võru nud- kesksõnast (Pihelgas 2000). Sõnamoodustust eesti murretes on viimastel aastatel uuritud vähe. Trükist on ilmunud Inge Käsi artikkel adjektiivisufiksitest Võru murdes (Käsi 2000). TÜs on valminud bakalaureusetööd viisiadverbidest Vastseliina murrakus (Saks 1999) ja adverbist Mulgi murdes (Ilves 2000). Morfosüntaktilistest kategooriatest on käsitletud ainult üksikuid
"WT" ilmumisega jõudis lõunaeesti kirikukirjandus põhjast ette. Iseloomulikud jooned: ,,WT" ortograafia on lihtsustatud, aga Stahli kirjaviisist pole veel loobutud: esinevad võõrtähed: y, ck, ch, sch, ß, tz; kinnises silbis h kui vokaalipikendaja; piiblinimede eestistamine. Lõunaeestilised häälikkujud, esineb ebajärjekindel vokaalharmoonia, lõunaeestilised rohked sisekaolised vormid. Illatiivis lõunaeestilised lõpud -he, -tte, inessiivi lõpus n, komitatiivi lõpp ga on sõnaga nii kokku kui lahku kirjutatud.Lõunaeestilised pronoomenid, sõnad, partitsiibid. Tüvemitmuse vormid. Olema-verbi ainsuse oleviku vorm om. Rikkalik rahvakeelelähedane ja arhailine sõnavara. Võõrapärane lausestus, sh artikkel se. Teos keelati 1691 ja korjati käibelt. 8. 17.saj lõpu põhjaeesti kirjakeel Blume 1662 I teos "Väike õpetuskogu", 1666 "Geistliche Wochen-Arbeit", 1667 "Geistliche Hohe Fäst-Tahgs
näitestik. Kas on võimalik nende tööde põhjal teha mingeid järeldusi? Olulisim mõjur eesti keele varieerumisel on situatsioon, mis eristab omavahel kahte stiili/registrit: ametlikud/avalikud situatsioonid on pea ainult normikeelsed, mitteformaalsed ehk argised situatsioonid on normikeelest kaugemal. Samas suunas viitavad ka sõnad, mis kuuluvad rõhutatult argistiili või formaalsesse stiili. Samasse viitab ka teksti tüüp inessiivi lõppude puhul: monoloog on nt -h puhul formaalsema keelega kui dialoog. See on kooskõlas nende tüüpilise staatusega. Monoloog on tüüpiliselt formaalsema keele vorm. Teised olulised sotsiaalsed tegurid on sugu ja vanus. Naised on ka eesti uurimustes enam normikeele vorme järgivad. Seega järgib ka eesti keeleühiskond üldeuroopalist sotsiolingvistilist universaali (vt eespool). Samuti kehtib eesti uurimustes naiste tugevam seos keeleliste innovatsioonidega. Võru näites naised
ekspressionismimõjulist luuet. Siuru lagunemisel tekib oppositsioon kultuurielu ja poliitika vahel. ,,Lendavate sigade probleem" Lendavad sead on pärit A. Kivika teosest. Sealt tulevad ka varased futurismi katsetused. 20ndate alguses esines haridusminister riigikogus sõnavõtuga, milles ütles, et kirjanikele ei tule raha anda, sest õigeid kirjanikke pole lendavad sead. Kirjanduskeele uuenemine tähendab uue kõrgstiili väljakujundamine algas Noor Eestiga. Paljud kirjanikud kasutavad inessiivi (seesütlevat käänet). Väga paljud autorid kasutavad tähe ü asemel y-it. Y-ist saab edaspidi radikalismi märk. 3. Loeng Multiphonic Rodent Princess and page ARVESTUSED: 11.12 kell 10.00-12.00 ja 07.01 (loengu ajal) Henrik Visnapuu (1890-1951) Pedro Krusten ,,Kaugelviibija käekõrval" (1957) Harald Peep ,,Henrik Visnapuu" (1989) Esimene raamat ,,Amore" 1917. Ta oli pärit Lõuna-Eestist. Ta perekond rändas Lõuna-Eestis ringi tähendas seda, et Visnapuu
annaabi.ee 
