1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV
JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, Võimendi puhul KP alati >>1 kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp
klassi spinningu ritv sõltuvalt sellest millisel veekogul ning missugustes tingimustes kalastatakse. Tonkaritva pikkus jääb vahemikku 1,7-2,4m.lühemaga on tülikam sooritada pikemaid heiteid, liialt pika ritva korral hakkab püüki sageli segama tuul./Õngitsemine,lk.157/ 8.2 Tonkarull Kuna tonkaga on heitmist vähem kui spinninguga ei pea rull olema nii kvaliteetne. Väga laialdaselt kasutatakse ketasrulle. Kui veekogu kaldal on palju segavaid tegureid(puud, põõsad) kasutatakse inertsivaba rulli./Õngitsemine, lk.157/ 8.3 Pealiin Pealiin võib olla tamiilist või nöörist. Pealiin peab olema kindlasti nii tugev, et heitmisel raskuse kindlasti kinni peab./Õngitsemine, lk.157/ 16 8.4 Raskus Raskus, mis enamasti on valmistatud seatinast, võib olla tamiilil vabalt libisev või jäigalt kinnituv, erineva kuju ja kaaluga. Valiku määravad ära tingimused, millistes püük toimuma hakkab.
Joonis 2.1 2.2 SÜSTEEMI STRUKTUURISKEEM Süsteemi struktuurskeem koostatakse põhimõtteskeemi järgi. Struktuurskeemi koostamiseks on vaja ära määratleda süsteemi erinevate osade tüübid. 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID 1. tüüplüli: Sellesse tüüplülisse kuuluvad EV ja EMV. See võtab enda alla elektronvõimendi EV-st tuleva tagasisidede signaalidest kuni EMV ergutusmähisteni. EV on inertsivaba element, seega tema ei ole hetkel meile oluline. Selle eest omavad inertsi EMV ergutusmähised. Inerts on võrdelises seoses mähiste induktiivsusega, mis tingibki inertsi. Sisend signaal XS=US ja väljundsignaal XV=Eq. Signaalide operaatorivormi alusel on võimalik leida meil antud lüli ülekandefunktsioon. Eq( p ) W j( p) = U S( p) 2
kujutamiseks kasutatakse lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, millede vastastikust seost näidatakse joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 25 (43) Joonis 4.26. Elektroluminestsentsil põhineva valgustusega autoarmatuurlaud [http://en.wikipedia.org/wiki/Electroluminescence]. Pikkov lk 51 4.3.8 Elektronkiiretoru Elektronkiiretoru on kuvamiseks, kommutatsiooniks vm otstarbeks kasutatav elektronkiirega elektrovaakuumseadis. Peaaegu inertsivaba elektronkiire suuna ja soolutiheduse tüürimiseks kulub tühisel määral elektrienergiat. Otstarbe järgi liigitatakse neid kuvatorudeks (kineskoop, ostsillograafitoru, kuvaritoru), optiliste kujutiste elektronmuunduriteks (televisiooni saatetoru), elektronkommutaatoriteks (ümberlülitid) jms. Pikkov lk 50 Elektronostsilloskoopide (samuti ka televisiooni) võidukäigule pani aluse saksa teadlase Karl Ferdinand Braun'i 1897.a. leiutatud elektronkiiretoru e. Brauni toru
Selle lüli dünaamiliste omadustega on määratud koldesse antava kütuse koguse Bk sõltuvus veskisse antavast kütuse kogusest B ja primaarõhu kogusest VI. Veskisse antava kütuse koguse muutmisel omab veski märgatavat inertsust, sõltuvalt veski tüübist, kütuse jahvatatavusest ja reziimiteguritest. Dünaamilises mõttes võib haamerveskit vaadelda kütusekulu B muutumisel esimest järku aperioodilise lülina ajakonstandiga 100÷250 s. Primaarõhu koguse muutmisel võib veskit vaadelda inertsivaba lülina, kuna veskist väljaviidava jahvatatud tolmkütuse kogus suureneb praktiliselt samaaegselt õhu koguse suurendamisega. Kui samaaegselt primaarõhu kulu suurendamisega ei muudeta kütuse andmist veskisse, siis veskist väljakantava kütuse kogus langeb mõne aja möödudes esialgsele tasemele. Haamerveski omab parimaid dünaamilisi omadusi kütuse etteande B ja primaarõhu koguse VI samaaegsel muutmisel.
jadamisi ühendatud regulaator Wr(s) ja juhtimisobjekt Wo(s), nagu näitab joonis 4.6, a. Sel juhul vaadeldakse ühte ajakonstanti (harvem kahte või kolme) suure ajakonstandina To, kusjuures teised on väikesed ajakonstandid Ti. Regulaatori ülesandeks on tasakaalustada suur ajakonstant juhtimiskontuuri muundamisega lihtsaks, eelistatumalt esimest järku süsteemiks. Teoreetiliselt võimaldab see luua täiesti inertsivaba kontuuri, kuigi praktikas esineb mõningaid 152 määramatuid parameetreid ning alati jääb sisse väike ekvivalentne ajakonstant T. Järgnevalt tulevad vaatluse alla korrektsiooni meetodid. Kirjeldagu juhtimisobjekti lihtne esimest järku süsteem, nagu on näidatud joonisel 4.6, b, siis kokz Wo (s ) = .
annaabi.ee 
