Seega tuleb kasutada jahutust ja teravaid tööriistu. 2. 2 Keemilised omadused Oksiidi mehaanilisel eemaldamisel, samuti temperatuuri tõusul lahustab suurtes kogustes hapnikku, lämmastikku, vesinikku ja süsihappegaasi, mis vähendab tunduvalt plastilisust ning teatud kontsentratsiooni juures muudab titaani hapraks materjaliks, mis ei leia praktilist kasutamist. Seepärast tuleb kõik kõrgtemperatuurilised protsessid (keevitamine, jootmine ja sepistamine) korraldada inertgaasides või vaakumkambris. Titaan on vastupidav nii merelises kliimas kui ka merevees. 4 3. Kasutusalad Kuna titaan on vastupidavaim kergmetall, kasutatakse seda tihti laeva- ja lennutööstustes ja isegi rakettide ehituses. Titaanist tehakse artsiriistu, breketeid, kasutatakse toiduaine- ja keemiatööstustes aparaatide valmistamisel. Titaani kasutatakse ka riideesemete kaitsmisel -
vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe. Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle. Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis, vesinikus, inertgaasides ning võimaldab neid joota harilikus keskkonnas ilma räbustita. Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C. Kuldjoodised Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja hambaproteeside valmistamisel, elektonlampide ja vaakumaparatuuri tootmisel, molübdeendetailide jootmisel ja grafiidi ühendamisel metallidega
Vahekaar ehk poolpihustuskaar: esineb lühiskaare ja kuumkaare piirkondade vahel, keskmistel keevitusvooludel ja pingetel U=22...24V ning segugaasi kasutamisel. Tekib palju pritsmeid ning seepärast püütakse antud piirkonda vältida. Pikkkaar : CO2 keevitamisel ei saa suurte keevitusvoolude puhul peentilksiiret suured tilgad kalduvad kõrvale ja tekib palju keevituspritsmeid ning õmbluste pind on konarlik. Impulsskaar : keevitamine toimub pihustuskaarega inertgaasides ( Ar või He). Keevituse plootvoolule lisanduvad vooluimpulsid sagedusega 20...400Hz ja esineb peentilksiire. Kasutatakse põhiliselt alumiiniumi keevitamisel, suureneb keevituskiirus. Täidistraatkeevitus Täidistraatkeevitus gaasikaitsega on kaarkeevitusprotsess, kus kaar põleb keevitatava pinna ja täidistraadi vahel, traati antakse automaatselt ette poolilt vastavalt sellele, kuidas see kaares sulab. Keevisvanni kaitseb välisõhu mõju eest juurde antav kaitsegaas
Ja sideme energia on otseselt seotud sideme tugevusega ja ioonide vahelise kaugusega. Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivne.(?) 5. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 6. Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt. (?) 8, Millised on aatomdifusioonj mehhanismid tahketes kehades?
aatomitevahelise mittesuunatud sideme teke (joon. 3.32). Fluktuaalsetel dipoolidel on suur osa inertgaaside veeldamisel ja tahkestamisel väga madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel. Tabelis 3.34 on toodud erinevate inertgaaside sulamistäpid ja keemistemperatuurid. Inertgaaside sulamis- ja keemistemperatuuride kõrgenenemine inertgaasi aatomsuuruse (kohanumbri perioodilises süsteemis) suurenemisel on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 3.5.2. Side polaarsetes molekulides. Nõrkade sekundaarsete sidemete teke on võimalik ka pidevaid dipoole sisaldavate molekulide puhul. Metaanis (CH 4 ) oli neli C-H sidet paigutunud tetraeedriliselt (joon. 3.20) ja sümmeetriliselt, mis viib nulliga võrduvale dipoolmomendile. Teisiti on lugu aga kloormetaani molekulis CH 3 Cl, kus 3 C-H tetraheedrilist sidet ja üks C-Cl side on paiknenud ebasümmeetriliselt
annaabi.ee 
