tugevam. Kui peategelane oma esimest last sünnitama läks, arvas ta, et erinevalt väljamaa kombest, kus mehed peavad sünnituse juures olema, on hea, et neil (Eesti Vabariigis) nii polnud. Sellepärast, et näiteks tema enda mees minestas juba isegi seatapmise juures ära, mis siis veel sünnitusest rääkida. Lõik raamatust: ''Mõtlõ, oll' küsünüq njartsu nyna nuuskamisõs, et naanõ ei mõskõv taskurätte. Vai viil. Anna küsse, et suur inemine, mille sa sys esiq ei mõsõq. No a tuu om naisi tüü. Anna selet', et seo ilm om umadõgaq segi: naasõq juhtaq autot, meheq hoitvaq latsi ja priius omüle kygõ. Olõt prii, ku hindäle esiq nynarätiq mõsõt, ommaq alati puhtaq võttaq'' On hea näide tolleaja niiöelda naiste ja meeste rollidest ja töödest peres. Kuidas laste kasvatamine ning ka kõik kodused tööd olid naise õlule pandud ning mehe panust selle koorma kergendamisel, peale rahalise toetuse, raamatust välja ei tulnud
ja tere, Tallinn. Täpp, millest kõik algab ja milleks kõik taandub tagasi. 26. Jaan Klisheiko Uues Maailmas. Delikaatseid isikuandmeid sisaldav lugu kaheaastasest poisist, kes pildil mängib klaverit. 27. Andres Lõo sadamas. Laevapasunate koori juhatamine, Tallinn, kui linn, kus kõik soovid lähevad täide. 28. Enn Kasak Mustoja silla juures, 100 meetri kaugusel maanteest. Koht, kus saab mõtelda. Olõ harit, aga olõ ometi inemene, ei ütle keegi. Inemine olemine läheb meelest ära. 29. Toomas Paul mere ääres. Kõik usuvad iseendasse. Valad ise oma õnne, aga mis sest välja tuleb... 30. Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele, sisemine kodu ja varjupaik. 31. Marju Kõivupuu Kristiine linnaosa Karjamaal. Lapsepõli Võromaal, lehma ilusad silmad. Siin samuti lehmakene tarõ takan. 32. Ruslan Trochynsky Ukraina keskuse köögis. Saabumine Tallinnase. Sina oled minu
Autor kasutab põhjuste kirjeldamiseks kõigepealt sõna ,,külakurnaja", ning ka Taaveti enda mõtetest selgub, et põhjuseks oli täpsemalt viiskümmend seitse hektarit heinamaad, metsa, rägastikku, linaleod ja põldu. Muidugi ei tulnud talle kasuks ka see, et tema poeg oli Saksa sõjaväes ning vend põgenes Rootsi, ja et äraandjalik Eesner seda kõike teadis. Taavet aimas ette, et ta võib-olla küüditatakse ning mõtles, et ,,kas na sääl vallamajan arvase, et mia, ütsik vana inemine, saagi vukssaega suure riigi aampalki". Tõepoolest, kommunistid pidasid ohtlikuks igasugust üksiktalu pidamist, sest see näitaks ju inimestele, et parem elu on ilma sovhoosi ja kolhoosita, kuid see õõnestaks ideoloogiat ja tekitaks inimestes vastuseisu. Lisaks ei läheks ju sellise süsteemiga enamus tulust riigile. Taavet oli aga uhke ja aus mees, kes ei läinud redusse ja ei andnud talu virtina hoolde, mistõttu oli teda lihtne minema toimetada.
kallale läheb." ,,On ju ainult paar rubla," vabandas Indrek. ,,Olgu või paar kopikat!" hüüdis direktor. ,,Pidage meeles, mis härra Maurus ütleb, ja tema teab, mis ta ütleb, sest tema juuksed on juba raha pärast halliks läinud, raha ja teiste asjade pärast. Tema ütleb: Ärge pange kunagi raha kasti ei siin ega hotellis, sest ka siin on peaaegu nagu hotellis; nagu suures koolihotellis, nõnda on siin. Kui pole omal kindlat paika ja kui inemine ise pole rahaga kindel, siis toogu ta see härra Mauruse kätte; minu kätte toogu oma raha kõik need, kes ei oska temaga õieti ümber käia. Tulge või südaöösi, tulge ja koputage uksele, näete nõnda -- kõpp, kõpp, kõpp! aga mitte rusikaga, nii et terve maja üles ärkab, mõistate? Kui inemine tuleb rahaga, siis ei pea kunagi tervet maja üles ajama, sest mis on meil teistega tegemist, kui üks toob raha ja teine saab raha
Seda kinnitab ta muide ka ise sealsamas, öeldes: ,,Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja; aga nüüd on härra Maurus juba vana." Ütleb ja läheb vanainimese tippival sammul tagasi majja. - Ka siin, nagu Pearu puhul, mängib Mauruse kõneviis, siin selle hüppeline loogika, eesti sõnade väänamine, saksakeelsete sissepoetamine, sõnade ja mõtete kordamisahelate tarvitamine kujukoomika tõstmiseks suuresti kaasa (,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Seepärast ikka - Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid magama paneme? kuhu me teile ruumi leiame? Jah, viisakas, aupaklik. Ladina keel ja viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema armastas palju ruumi. Härra Maurus õpetab küll ladina keelt, aga ruumi tal nii palju ei ole kui roomlasel
annaabi.ee 
